Lühiülevaade
- Ravi: sihipärane parandamine, koolileevendus (hinnesurve) ja arusaamine.
- Sümptomid: muuhulgas väänamine, tähtede segamine või vahelejätmine, aeglane lugemine, raskused suur- ja väiketähtedega. Võimalik, et ka düsleksia tagajärjel tekkinud psühholoogilised probleemid.
- Põhjused ja riskitegurid: tõenäoliselt geneetilised.
- Diagnoos: (laste)arsti juures konkreetsete küsimuste, kuulmis-/nägemis- ja lugemis-/kirjutustestide kaudu.
Mis on düsleksia?
Düsleksia (ka: kirjutamis-lugemishäire või lugemis-õigekirja häire, LRS ehk spetsiifiline düsleksia) on spetsiifiline õppimishäire.
Düsleksiaga inimestel on vähenenud lugemis- ja kirjutamisvõime. See aga ei tähenda, et düsleksiaga inimesed oleksid vähem intelligentsed. Düsleksikutel on lihtsalt raske kõnekeelt kirjakeeleks teisendada ja vastupidi. Poisid haigestuvad sagedamini kui tüdrukud.
Erijuhtum: düsleksia
Düsleksia on lugemishäire, mis esineb sageli düsleksia taustal. Selle raskusaste on haigetel inimestel erinev ja seda soodustavad geneetilised tegurid.
Sellisest kaasasündinud düsleksiast sagedasem on aga omandatud düsleksia: sel juhul on lugemise eest vastutav ajupiirkond õnnetuse või insuldi tõttu kahjustatud.
Düsleksia diagnoosib arst erinevate uuringute ja spetsiaalse testi abil. Suure mõistmise, eritoe ja kohandatud tulemuslikkuse hindamisega koolis saab mõjutatud lapsi tõhusalt aidata.
Lisateavet selle teema kohta saate lugeda artiklist Düsleksia.
Kuidas düsleksiat ravitakse?
Kõige tähtsam on, et vanemad ja õpetajad näitaksid haigele lapsele üles palju mõistmist ja kannatlikkust. Surve esineda kodus ja koolis võib düsleksiat halvendada. Sama kehtib ka klassikaaslaste kergete sõnade kohta.
Sellised keskkonna ebasoodsad reaktsioonid õpihäirele suurendavad ka riski, et düslektiline inimene jääb vaimuhaigeks. Laps tuleks sellest nõiaringist võimalikult kiiresti eemaldada.
Sageli vajavad lapsed lisaks saadavale toele ka psühhoterapeutilist tuge. See kehtib eriti siis, kui esineb ka vaimuhaigus (näiteks depressioon). Depressioon võib takistada lapse lugemis- ja kirjutamisoskuse paranemist.
Kuigi see võib viia häbimärgistamiseni, on haige laps (ja perekond) sageli düsleksiadiagnoosi üle õnnelik ning tõstab tänu palgaastme kaitsele enesekindlust ja -hinnangut.
Ebasoodsa hüvitise määrab igas liiduriigis vastav haridusministeerium. Kui arst on õpihäire diagnoosinud düsleksiatestide abil, on võimalik sellist hüvitist taotleda.
Millised on sümptomid?
Seetõttu ei välista düsleksia (kõrget) talenti teistes valdkondades. Näiteks düslektikutel jäävad muud õpitulemused tavaliselt normi piiresse. Uuringud näitavad, et ainult lugemise ja/või kirjutamise eest vastutavad ajupiirkonnad on kahjustatud.
Seevastu lastel on alguses probleeme tähestiku ettelugemisega, näiteks lähevad nad kirjutamisel tähed segamini või väänavad ettelugemisel sõnade või tähtede osi. Mõnel lapsel on häiritud ka tähelepanu või esineb häireid sotsiaalses käitumises.
Enamikul haigestunutest on nii lugemis- kui ka õigekirjahäired. Siiski on ka düslektikuid, kellel on ainult üks kahest häirest.
Õigekirjahäire sümptomid: haiged kirjutavad sageli sõnu nii, nagu nad on neid kuulnud. Seetõttu ajavad nad üsna sageli segi sarnase kõlaga tähed (nt b tähed p-ga, c k-ga või p q-ga). Mõnikord jätavad nad tähed üldse välja (näiteks tõde ilma h-ta) või sisestavad need vales järjekorras. Samuti panevad nad sageli sidekriipse valesti ning neil on probleeme suur- ja väiketähtedega.
Koos lugemis- ja/või õigekirjahäirega tekib mõnikord ka arvutamisvõime langus (düskalkuulia).
Ärge ajage segamini lugemis- ja õigekirjanõrkusega!
Düsleksia erineb "tavalisest" lugemis- ja õigekirja nõrkusest. Viimane võib ilmneda ajutiselt, näiteks kui laps puutub kokku ebasoodsate psühhosotsiaalsete teguritega, nagu elukohavahetus või vanemate lahutus.
Seetõttu nimetatakse lugemis- ja õigekirjapuuet düsleksiaks ainult siis, kui see on geneetiliselt määratud või pärilik.
Mis on düsleksia põhjused?
Düsleksia põhjused pole veel selgelt mõistetavad. Nüüd aga eeldatakse, et geneetilised tegurid mängivad õppimishäire tekkes suurt rolli. Düsleksia mõjutab sageli mitut pere liiget.
Ilmselt tajuvad düsleksiaga vastsündinud juba akustilisi signaale erinevalt ja töötlevad neid erinevalt. Lisaks tundub, et keele töötlemise eest vastutavad ajupiirkonnad töötavad vähem sünkroonselt ja on düsleksia korral halvemini ühendatud. Mõjutatud isikutel on sageli raske lugemisel keskenduda.
Lisaks on võimalik, et düsleksiat soodustavad või kaasnevad järgmised tegurid:
Psühhosotsiaalsed tegurid: düslektikuid leidub kõigis sotsiaalsetes klassides. Ebasoodsat sotsiaalset miljööd peetakse aga konkreetse lugemis- ja õigekirjanõrkuse kujunemise riskiteguriks. Seda seetõttu, et kui vanemate haridustase on kõrge, toetavad nad last sageli nii emotsionaalselt kui ka praktiliselt nii õppimisel kui ka kodutööde tegemisel. See ilmselt tasakaalustab lugemis- ja õigekirjaprobleeme.
Nõrgenenud fonoloogiline teadlikkus: fonoloogiline teadlikkus tagab sõnade dekodeerimise ja lugemise mõistmise. See on düsleksiaga inimestel nõrgenenud.
Kuidas saab düsleksiat diagnoosida?
Kui kahtlustate, et teie lapsel on düsleksia, on oluline pöörduda võimalikult varakult lastearsti poole. Arst räägib kõigepealt teiega üksikasjalikult, et koguda olulist teavet düsleksia diagnoosimiseks. Võimalikud küsimused on järgmised:
- Millal teie laps rääkima hakkas?
- Kuidas teie laps kodutöödega toime tuleb?
- Kas teie lapsele meeldib koolis käia?
- Kas pereliige kannatab juba düsleksia all?
Sellele järgnevad erinevad testid, et välistada muud võimalikud lugemis- ja/või õigekirjaprobleemide põhjused. Selleks uurib arst mitmesuguseid asju, näiteks:
Aju struktuuri seisund: näiteks ajulainete mõõtmine (elektroentsefalograafia, EEG) annab märke ajustruktuuri kahjustusest.
Lugemis- ja õigekirjaoskus: arst kontrollib nii, lastes lapsel ette lugeda või kirjutada lühikese teksti.
Intelligentsustest: selle abil saab kindlaks teha, kas lapse sooritusvõime on halvem eakaaslastega võrreldes madalama intelligentsuse tõttu (ja mitte õppimishäire tõttu). See määrab ka selle, kui suur erinevus on intelligentsuse ja õigekirja jõudluse vahel.
Milline on düsleksia prognoos?
Düsleksiat ei saa vältida. Seda saab aga erinevate terapeutiliste meetmete abil hästi ravida. Mida varem arst õppimishäire diagnoosib ja ravib, seda parem on prognoos. Lugemishäire paraneb sageli kiiremini kui õigekirjahäire.
Muud võimalikud tagajärjed on depressiivne meeleolu ja psühhosomaatilised kaebused, nagu kõhuvalu või unehäired. Kui aga spetsiifiline düsleksia tuvastatakse ja seda varajases staadiumis ravitakse, saab selliseid tüsistusi sageli ära hoida.
