Deoksüribonukleiinhape - DNA

Pärilikkus, geenid, geneetiline sõrmejälg

Määratlus

DNA on iga elusolendi (imetajate, bakterid, seened jne). See vastab tervikuna meie geenidele ja vastutab elusolendi üldiste omaduste, näiteks jalgade ja käte arvu eest, samuti individuaalsete omaduste, näiteks juuksed värv. Sarnaselt meie sõrmejäljega on DNA igal inimesel erinev ja sõltub meie vanemate DNA-st. Erandiks on identsed kaksikud: neil on identne DNA.

DNA kare struktuur

Inimestel sisaldub DNA igas tuumaga keha rakus. Elusolenditel, kellel pole rakutuuma, näiteks bakterid või seened, asub DNA vabalt rakuruumis (tsütoplasmas). Rakutuum, mis mõõdab ainult u.

5-15 μm, on sel viisil näha süda meie rakkudest. Selles asuvad meie geenid DNA kujul 46-s kromosoomid. Kokku umbes 2 m pikkuse DNA pakkimiseks väikesesse rakutuumasse surutakse see stabiliseerumise kaudu spiraalideks, silmusteks ja mähisteks. valgud ja ensüümide.

Seega annavad ühe DNA ahela mitu geeni ühe 46 X-kujulise kromosoomid. Pool 46-st kromosoomid koosnevad ema ja pooled isa kromosoomidest. Geenide aktiveerimine on aga palju keerulisem, nii et lapse omadusi ei saa täpselt 50% -lt igast vanemast jälgida. Peale DNA kromosoomide kujul aastal rakutuum, on rakkude "energiaelektrijaamades" veel üks ringikujuline DNA mitokondrid. See DNA ring on päritud eranditult emalt lapsele.

DNA üksikasjalik struktuur

Võib ette kujutada DNA-d kahekordse ahelana, mis on ehitatud nagu keerdtrepp. See topeltheeliks on mõnevõrra ebaühtlane, nii et sammude vahel on alati vaheldumisi suurem ja väiksem vahemaa spiraal trepp (suured ja väikesed vaod). Selle redeli käsipuu moodustatakse vaheldumisi: igast käsipuudest algab üks neljast võimalikust alusest.

Seega moodustavad kaks alust ühe sammu. Alused ise on ühendatud vesiniksidemetega. See struktuur selgitab nimetust DNA: desoksüriboos (= suhkur) + nukleiin (= pärit rakutuum) + hape / hape (= suhkru-fosfaadi selgroo kogulaeng).

Alused on rõngakujulised erinevad keemilised struktuurid, millel on vastavalt ebavõrdsed keemilised sidumisfunktsioonid. DNA-s on ainult neli erinevat alust. Nende kahe aluse ühendamiseks, mis koos moodustavad sammu, on ainult üks viis.

Pürimidiinalusega on alati seotud puriinalus. Keemiliste struktuuride tõttu moodustavad tsütosiin koos guaniiniga ja adeniin tümiiniga alati üksteist täiendavad aluspaarid.

• Suhkrujääk (desoksüriboos) ja
• Fosfaadijääk.
• Tsütosiin ja tümiin (RAC-is, mis on asendatud uratsiiliga) on nn pürimidiinalused ja nende struktuuris on ring.
• Puriinaluste struktuuris on seevastu kaks rõngast. DNA-s nimetatakse neid adeniiniks ja guaniiniks.