Diafragma spasm
A diafragma spasm on järsk kokkutõmbumine diafragma, mis võib avalduda kui luksumine ja raske valu ülakõhus. Võimalikud põhjused võivad olla diafragma hernia või närviärritus diafragma (diafragma) toetab inimolendit otsustavalt sissehingamine ning eraldab suure lihaselise ja näärelise plaadina rind alates kõhupiirkond tervikuga seedetrakt. Kui diafragma on pigistatav, see on diafragmaalsong või diafragmaalsong.
Lihaste nõrkuse tõttu ja Kõõlused diafragma seedetrakti osad (tavaliselt söögitoru, võimalik, et ka seedetrakti osad) kõht) nihutatakse diafragma kaudu ülespoole rinnakorvi. Selles protsessis on diafragma ainult kaudselt lõksus. Tegelikult on see pigem diafragma füsioloogilise ava laienemine.
Kuna söögitoru ühendab suu koos kõht ja asub rindkeres, peab see läbima diafragma. Seetõttu ei ole membraan pidev plaat, vaid sellel on augud; ühe neist avadest (hiatus oesophageus) läbib söögitoru ja avaneb kõht. Kui suurenenud rõhk kõhu piirkonnas põhjustab söögitoru läbiva ava laienemist, võib mao ülemine osa (harvadel juhtudel soolestiku osad) libiseda rind piirkonnas ja tekitada probleeme.
Membraan pigistatakse seetõttu ainult kaudselt, kuid see võib patsiendile nii tunduda. Sageli kõrvetised, iiveldus ja vahel isegi oksendamine ja valu diafragma piirkonnas lisatakse. Sellisel juhul peaks patsient võtma kas ravimeid kõrvetised (näiteks, antatsiidid või prootonpumba inhibiitorid) või kaaluge operatsiooni.
Membraan on pinges
Membraan (diafragma) on inimese kõige olulisem hingamise abilihas ja tagab, et saame sisse hingata (inspireerida). Väljahingamine (aegumine) toimub iseenesest, kui me hingame puhkeasendis, kuid kui me tegeleme spordiga ja teeme füüsilist pingutust, peab diafragma toetama ka väljahingamist. Kuid diafragma ei mängi otsustavat rolli ainult selles hingamine.
Membraan on tohutult oluline ka rääkimisel, eriti aga karjumise või laulmise ajal. Kuna diafragma on suur lihas, mille keskel on sinine plaat, võib pinge tekkida ka diafragma piirkonnas. Membraan pingestub eriti siis, kui me seda üle koormame.
Ühelt poolt võib see juhtuda tohutu sportliku koormuse ajal, kui patsient pidi palju sisse ja välja hingama ning seeläbi diafragmat üle pingutama. Teisalt on võimalik, et pärast valju vaidlust või pikemat laulmist muutub diafragma pingeliseks, sarnaselt valutava lihasega. Eriti kogenematud lauljad võivad membraani pingestada, kuna diafragma on valesti koormatud. Sellisel juhul on soovitatav näidatud profülaktiliste harjutuste saamiseks külastada sobivat lauluõpetajat. Üldiselt on kahjutu, kui diafragma on pinges ja patsient peaks, eriti ennetava meetmena, tegema sobiva hingamine järgmine kord treenige ja kui diafragma on sageli pinges, küsige nõu lauluõpetajalt, hääletreenerilt või füsioterapeudilt.
Kõik selle sarja artiklid:
