ELis mahetoidu ostmisel tuleb inimestel sageli võidelda mahetoodete või ökoloogiliste toodete ümbritsevate kvaliteedimärkide ja nimetuste džunglis, teadmata, mis täpselt nende taga on. Tarbijate jaoks selguse ja mahepõllumajanduslike toodete toiduturu ühtsuse loomiseks võttis EL 2010. aasta juulis kasutusele oma mahemärgise.
ELi mahemärgis
Rohelisel taustal valgetest tähtedest moodustatud leht on ette nähtud toiduainete identifitseerimiseks, mis on toodetud vastavalt EÜ mahepõllumajanduslikule määrusele. Lõpuks loodetakse, et erinevad erinevad orgaanilised märgised kaovad ja kehtima hakkab ainult ELi märgis.
Kuid esialgu pole seda oodata. Sest nii viljelusühistute kui ka jaekettide kvaliteedimärgid pole nüüd mitte ainult edukad kaubamärgid, vaid seisavad sageli ka orgaanilisema eest.
Orgaanilised ja ökoloogilised: kaitstud terminid
Hea uudis kõigile tarbijatele on: seal, kus on orgaaniline, on seal ka orgaaniline. Nagu terminit "orgaaniline", on ka "bioloogiline" või "ökoloogiline" kaitstud EÜ mahepõllumajanduslike määrustega ja seda võib kasutada ainult siis, kui toode on valmistatud 95 protsendi ulatuses orgaanilistest koostisosadest.
„Kontrollitud viljelemisest” saadud toit ei vasta seevastu automaatselt EÜ mahepõllumajanduse määrusele. Sama kehtib eksitavate mõistete kohta, nagu „looduslikult viljastatud”, „keskkonnasõbralik” või „töötlemata”.
Orgaaniliste siltide mitmekesisus
Kuna ainuüksi nimetused ei anna seetõttu alati teavet selle kohta, kas tooted on tegelikult orgaanilised, peaksid kliendid pöörama tähelepanu trükitud kvaliteedimärgistele. Eristatakse viljelusühistute nagu Bioland, Demeter või Biopark pitsereid ja arvukaid orgaanilisi oma kaubamärke.
Kui ühingute puhul võib usaldada, et toidukaubad pärinevad ainult ühingu liikmetelt, ei saa mahemärgisega toodete koostisosade päritolu enam kahtlemata jälgida. Siiski on endiselt tagatud, et sellised tooted on toodetud vähemalt kooskõlas ELi mahepõllumajandusstandarditega.
Mahemärk Saksamaal
Ainuüksi Saksamaal on tublisti üle 100 orgaanilise hülge. 2001. aastal tutvustas tarbijakaitseminister Renate Künast, püüdes seda kvaliteedimärgi džunglit mõnevõrra puhastada, Saksamaa praeguse tuntuima mahepitsati: kärgkujuline riigilt pärit Künasti pitsat. Ehkki see on Saksamaa turul enimkasutatav mahepitser, pole see suutnud teisi mahemärke ja mahemärke tõrjuda.
Selle põhjuseks on kasvatajate ühenduste ja supermarketikettide palju rangemad nõuded nende mahepõllumajandusliku tootmise osas. Näiteks nõuab enamik ühendusi, et kogu tootmistoiming oleks orgaaniline. ELi pitseri saamiseks piisab seevastu osalisest mahepõllundusest. Samuti on ühingutel loomade heaolu või söödatootmise osas kõrgemad standardid, kui kõik EL spetsifikatsioonid nõuavad.
Mahetoodete range kontroll
Kasvatajate ühenduste ja jaemüügikettide jaoks on nende hüljestest saanud majanduslik vara, mis usaldab tarbijaid. Et mitte kahjustada kaubamärke ja ühistut, viiakse läbi ka palju rangem kontroll. Lisaks seaduses nõutavatele kontrollidele kontrollivad ühingud seetõttu ka oma toodete kvaliteeti sisemiselt.
See meede aitab luua ka usaldust, mistõttu võib eeldada, et tulevikus on toodetel lisaks ELi mahepitsatile ka mitmesuguseid logosid.
Mahetoodete päritolu
Vähemalt toidu koostisosade päritolu muutub vähemalt mõnevõrra läbipaistvamaks. Uue ELi logo kasutuselevõtuga on kohene märgistamine kohustuslik, pakkudes teavet selle kohta, kas toode pärineb täielikult, osaliselt või mitte EList. Päritoluriiki saab loetleda ainult siis, kui kõik koostisosad on pärit ühest riigist.
Kuid just sellel peaksid tarbijad silma peal hoidma. Orgaaniline jogurt valmistatud imporditud piim Prantsusmaalt saabunud puuviljad ja Hispaaniast sisseveetud puuviljad ei ole tegelikult orgaanilised, isegi kui loomi kasvatatakse humaanselt ja vili pole pihustatud. Lisaks kaotab toit pika transpordi ja koristamata küpses olekus märkimisväärse kvaliteedi.
