Sissejuhatus
. välimine pahkluu murd (fibula murru) saab ravida kirurgiliselt või konservatiivselt. Milline ravi üksikjuhtudel sobib, sõltub ravi täpsest asukohast luumurd ja milliseid struktuure see mõjutab. Selles kontekstis on eriti oluline, kas sündesmoos ("sidemete adhesioon") sisemise ja välimise vahel pahkluu mõjutab ka see, kas sellega kaasnevad vigastused.
Millist välist pahkluu murru saab konservatiivselt ravida?
Silmnähtavalt valesti asetatud luumurd välimisest pahkluu (nihestunud luumurd) peaks erakorraline arst õnnetuspaigal üles seadma (vähendama), et vältida pehmete kudede (naha, naha, närve, laevad), mis on põhjustatud luude fragmentidest. Põhimõtteliselt on anamneesi raviks kaks erinevat protseduuri välimine pahkluu murd: Ühelt poolt toimub luu kirurgiline rekonstrueerimine ja fikseerimine, teiselt poolt nn konservatiivne ravi ilma kirurgilise sekkumiseta. Otsus ravida välimine pahkluu murd konservatiivselt sõltub vigastuse ulatusest.
Avatud luumurrud või luumurrud, mille korral luumurd lõpeb luud on üksteisest liiga kaugele libisenud (nihkunud luumurrud), liigitatakse nn Weberi B või C luumurdudeks ja vajavad operatsiooni. Teisest küljest - tüsistumatud luumurrud, mis jäävad allpool sündesmoosi („sidemete adhesioon”) (liigitustüüp Weber A), samuti luumurrud, mille luud ei ole üksteise vastu nihkunud (paigastumatud luumurrud), saab ravida ilma operatsioonita (konservatiivselt). Konservatiivne ravi valitakse sageli ka nn vastunäidustuste, st operatsiooni vastu rääkivate leidude korral.
Need vastunäidustused on näiteks märkimisväärsed vereringehäired operatsiooni piirkonnas, mis tooks kaasa oluliselt vaesema haavade paranemist. Sellised vereringehäired võivad olla väljendunud perifeersete arterite oklusiivse haiguse (PAD) tagajärg, diabeet mellitus või suitsetamine. Kahjuks on sageli kõigi nende tegurite kombinatsioon, mis operatsiooni vastu räägib.
Isegi kui selle tõttu on suurenenud nakkusoht jalg haavandid (“avatud jalad”) või juba olemas esijalg infektsioon, pole operatsioon ohutuse huvides sageli vajalik. Isegi väga kõrge vanusega patsientidel tuleb operatsiooni riski hoolikalt kaaluda võimaliku kasu suhtes; ka siin kulgeb teraapia sageli üsna konservatiivselt. Välise konservatiivne teraapia pahkluu luumurd koosneb esialgu luumurdude mõlema otsa korrigeerimisest.
See tähendab, et pahkluu on esialgu sirgendatud. Seejärel lahutatakse jalg või välimine pahkluu nn airwalkeriga. Mõjutatud välimine pahkluu immobiliseeritakse ja kaitstakse umbes kuus nädalat, et luumurru otsad saaksid õiges asendis uuesti kokku kasvada.
