Vereringehäired

Sünonüümid laiemas tähenduses

Perfusioonihäire

Epidemioloogia

Vereringehäirete esinemine muutub vanuse kasvades üha tõenäolisemaks. Kuni 45. eluaastani kannatab vereringehäire all ainult umbes 2% elanikkonnast, 60–70-aastaste seas mõjutab see kliiniline pilt umbes kümnendikku, kusjuures mehed haigestuvad umbes 4 korda sagedamini kui samaealised naised. Need andmed kehtivad aga ainult läänemaailma kohta; teistes riikides, eriti arengumaades, mõjutab see palju vähem inimesi, peamiselt elustiili ja sellega seotud riskitegurite tõttu (vt allpool).

Põhjustab

Vereringe häiretel on palju põhjuseid, millest vaid olulisemaid on siin üksikasjalikumalt kirjeldatud. Põhjuste hulgas on eelkõige ahenemine või oklusioon arterite, mis võivad olla põhjustatud arterioskleroos, vaskulaarne oklusioon (emboolia) või moodustamine veri hüübimist tuiksoon. Muud põhjused on põletik veri laevad (vaskuliit), krambid veresoonte lihastes (veresoonte spasmid), liiga madal vererõhk (arteriaalne hüpotensioon) või äkiline verejooks (näiteks ajuverejooksud).

Vereringe häire kõige levinum põhjus on tõenäoliselt arterioskleroos (näiteks lubjastunud unearterid), mis on süsteemne haigus. Erinevad laevad võib lubjastuda, nt arterioskleroos suureneb vanusega. Arterioskleroosi kontekstis (sõna otseses mõttes tõlgitud: sidekoe arterite), tekivad hoiused laevad.

Esialgu vastutavad selle eest tõenäoliselt väikesed vigastused anuma seinas. Reaktsioonina neile vigastustele lülitab keha sisse oma kaitsesüsteemi. See käivitab rea keerukaid biokeemilisi protsesse, mille tulemuseks on veri rakud, vererasvad, sidekoe ja mõnel juhul kaltsium anumates.

Neid aineid nimetatakse sageli naastudeks. Põhimõtteliselt võivad need hoiused esineda kõikjal arteriaalses süsteemis. Kuna aga voolutingimused mängivad naastude moodustumisel rolli, leitakse eelistatavalt arteriosklerootilised oklusioonid kohtades, kus anumad hargnevad ja ühtlane voog on takistatud.

Reeglina ei arene vereringehäired kohe. Hoiused kasvavad aja jooksul üha enam, misjärel arterite läbimõõt pidevalt väheneb. Kehal on seetõttu veresoonte muutustele reageerimiseks palju aega.

Selle tulemusena võtavad väiksemad veresooned nüüd peamiselt verevarustuse, mis varem mängis alluvat rolli, ja teiselt poolt moodustavad kahjustatud piirkondade ümber nn möödaviigulülitused (tagatise ringlus). Seetõttu ilmnevad kaebused sageli alles siis, kui arterioskleroos on juba massiliselt arenenud ja verevool on äärmiselt piiratud. An emboolia tekib siis, kui laev äkki ummistub, nimelt siis, kui verehüüve, mis võib olla moodustunud vaskulaarsüsteemi täiesti erinevas, kaugemas punktis, kantakse minema ja jääb tavaliselt väiksema anuma lõksu, sulgedes selle. See emboolia käivitab tavaliselt a verehüüve (tromboos), kuid selle võib põhjustada ka kasvajakoe paisumine, lootevesi või isegi õhku.