Sünonüümid
Meditsiiniline: substantia grisea spinalis KNS, seljaaju, aju, närvirakud
deklaratsioon
REXEDi järgi hall selgroog aine, mis on liblikas-kujulise ristlõikega, võib jagada 10 kihiks (Laminae spinalales IX). Kihid I-VI moodustavad tagumise sarve - tagumise samba (somatosensoorne = tunne), VIII ja IX kihi eesmise sarve - eesmise kolonni (motoorne funktsioon = lihaskond) ning VII ja X kihid moodustavad nn vahepealse osa ( pars intermedia), milles toimuvad erinevad protsessid.
Klassifikatsioon hall aine
Seljaaju halli aine rakke saab jagada
- Juurrakud ja
- Sisemaa rakud
Juurrakud
Juurrakud on enamasti motoorsed närvirakud (närvirakud, mis kontrollivad lihaseid), mis lahkuvad selgroog eesmise juure kaudu: skeleti ja siseelundite lihaste kiud tõmbuvad seljaaju eesmises juures endiselt kokku, kuid seejärel eralduvad. Somatomotoorsed juurerakud (= eesmised sarvrakud, motoneuronid) on suurimad närvirakud selgroog läbimõõduga 40–80 m (st 4–8 sajandikku mm). Need on multipolaarsed ganglion rakud, mis tähendab, et lisaks impulsse edastavale pikendusele (axon), on neil vähemalt kaks impulssi vastuvõtvat laiendit (= dendriiti), kuid tavaliselt tunduvalt rohkem.
- Need, mis varustavad (innerveerivad) vöötatud skeletilihaseid, see on lihaseid, mida me kasutame juhuslikult (näiteks kätt tõstes). Neid nimetatakse somatomotoorseteks juurrakkudeks (somatomotoorne = keha liikumine) või alfa-motoneuroniteks (need asuvad eesmises sarves) ja
- Need, mis varustavad (innerveerivad) vistseraalseid lihaseid, mida me ei saa meelega kontrollida (nt soolestiku liikumine), ja näärmerakke. Neid nimetatakse visceromotoorseteks juurrakkudeks (lat.
Siseelundid = elundid, sooled)
- Nagu ka väiksemad motoorsed juurrakud, mida nimetatakse gamma-motoneuroniteks.
- Dendriidid
- Rakukeha
- Neuriit
- tuum
Paljud teiste närvirakkude pikendused (aksonid) lõpevad nendega kontaktpunktide kujul (sünapside), mis annavad teavet kaugematest keha asukohtadest (perifeeriast), muudest seljaaju segmentidest, ajukoorest, väikepea ja aju vars. See teave ütleb motoneuron kuidas reageerida, et luua organismile tähenduslik liikumine. Joonis NärvilõpmedSünaps
- Närvilõpud (Axon)
- Messengeri ained, nt
dopamiini
- Muu närvilõpmed (dendriit)
Vistseraalsed juurrakud on väiksemad (15-50 m) ja kuuluvad autonoomsetesse, st tahtmatutesse, närvisüsteem. Need on ka multipolaarsed. Stressireaktsioonide ajal aktiivse sympathicuse rakukehad asuvad rindkere ja nimmepiirkonna ülaosa külgsarves (C8-L2); nende pikendused (aksonid) kulgevad lühidalt koos somatomotoorsete eesmiste sarvrakkude laienditega ja viivad nn ramusommunans albusena edasi selgroo kõrval kulgeva sympathicuse (= truncus sympathicus) piirjoont.
Seal lülitatakse nad sekundiks närvirakk. Parasympathicuse rakukehad, mis on aktiivsed puhkeasendis, asuvad sakraalses medullas (S2 kuni S4) eesmise ja tagumise sarve vahel. Nende pikendused viivad sihtmärgi organite, nt soolestiku ning muude vaagna ja alakõhu organite lähedusse ganglionidesse (= närvirakkude kogunemiseni) ja lülitatakse seal üle.
