Sisemaa rakud Halli aine seljaaju

Sisemaa rakud

Siserakud saavad seljaaju ganglionides asuvatest tundlikest närvirakkudest (neuronitest) närviimpulsse ja saadavad nende pikendused (aksonid) selgroog. Kuid nende aksonid jäävad halli aine sisse ja edastavad sissetuleva teabe sõltuvalt rakutüübist erinevatele teistele närvirakkudele. Sisemised rakud saab jagada järgmisteks: Autoloogse aparatuuri rakud ühendavad selgroog üksteisega peamiselt nn vahepealsete neuronitena (interneuronid).

Nad on hajutatud selgroog erinevates kohtades. See autoloogne aparaat tagab, et ühest küljest toimuksid naha nõelamise korral näiteks kaitsvad liikumised läbi otseste ühenduste eesmiste sarvrakkudega, mis toimivad endiselt ka seljaaju eraldamisel aju lõikude abil. Ristmikühenduse abil on võimalik saavutada kõik need eesmise sarve rakud, mis on vajalikud lihase või lihasrühma liikumiseks, ja seljaaju poolte vahelised ristühendused käivitavad ka liikumise samas suunas teisel pool: reaktsioon on kahepoolne. Näiteks kui me komistame vasaku jalaga, peavad kukkumise pehmendamiseks ikkagi olema reaktsioonid mõlemal pool keha.

Sellel tasandil töötab ka lihtne refleksitee. "Pika" ahelaga rakud asuvad seljaaju tagumise sarve tuumades. Nad kuuluvad aferentsesse ehk tõusvasse toitumissüsteemi: rakukehad saavad oma teabe selgroost ganglion, mis on esimene lülitusjaam (1. neuron) tundliku teabe saamiseks keha seest ja kehapinnalt ning moodustab teel teise lülitusjaama (2. neuron) teel aju.

Nende pikendused on pikad ja moodustavad paksud kiud või rajad, mis tõusevad aju. Need kulgevad seljaaju mõlemal küljel ees ja külgedel, nn eesmistes ja külgmistes kiududes.

  • Seljaaju enda aparaadi “lühikesed” rakud ja
  • "Pika" ahelaga rakud
  • Lülitusrakud ühendavad seljaaju närvirakke, mis asuvad samal küljel (= ipsilateraalne) ja samal tasemel (segment). The
  • Komisjoni rakud ühendavad närvirakke, mis asuvad seljaaju vastasküljel (= kontralateraalsel), kuid samal tasemel ja
  • Assotsiatsioonirakud ühendavad närvirakke, mis asuvad samal küljel, kuid erinevatel tasanditel, st nad kuuluvad erinevatesse “segmentidesse”.
  • Tundlikule stiimulile reageerides aktiveeritakse mitte ainult üksikud lihaskiud ja lihaskimbud, vaid terved lihased ja lihasgrupid
  • Sõltumata aju vooluringidest: