Keemiaravimite manustamine Rinnavähi keemiaravi

Keemiaravimite manustamine

Enamikul juhtudel manustatakse tsütostaatilisi ravimeid a vein, st infusiooni teel. Nii saab neid hõlpsasti jaotada veri ja seega kogu kehas ning tapavad ka kasvajarakke seal, kus neid pole veel avastatud. Mõned preparaadid on saadaval ka tablettidena.

Sellel suukaudsel manustamisel on see eelis, et patsientidest säästetakse sagedast haiglaravi ja veenide invasiivseid protseduure, kuid hiljutised uuringud näitavad, et ainult suukaudsete tsütostaatiliste ravimitega ravi ei ole nii efektiivne kui infusioonravi. Kuna kemoterapeutilised ravimid on sageli ravimid, mis ärritavad tugevalt perifeerseid veene, antakse patsiendile sageli nn PORT. PORT on tsentraalne venoosne juurdepääs, mida saab kirurgiliselt paigutada, eriti juhul, kui vähk aga ka teiste krooniliste haiguste korral.

Sadamas on väike kamber, mis asub naha all ja mida saab kasutada kiireteks infusioonideks, ravimite manustamiseks või veri proovide võtmine. Lühikeste haiglasolekute ajal normaalne tsentraalne veenikateeter, saab lisada ka nn ZVK. Enam kui 10 päeva möödudes on suurem nakkusoht ja ühendused asuvad väljaspool keha, mistõttu on see pikaajalisel kasutamisel ebapraktiline.

Kuigi sadamat on keerulisem paigaldada, saab sadamat kasutada mitu aastat. Erandjuhtudel võib sadam kehas püsida kuni viis aastat. Pordi saab läbi naha torgata iga kord, kui patsient hospitaliseeritakse ja seda saab kasutada veri kogumine, infusioonid ja keemiaravi.

Kuna port on naha all, vähenevad tüsistused. Sellegipoolest võivad harvadel juhtudel tekkida sadama ja kambri infektsioonid või tromboosid. Vigastused hüüdis või kopsu võib tekkida ka siis, kui pordi rakendatakse või eemaldatakse. Üldiselt tagab sadama paigaldus aga alati kiire ja hea venoosse juurdepääsu ning et ravimeid saab hõlpsalt ja ohutult manustada hädaolukordades või ajal keemiaravi.

Keemiaravi kõrvaltoimed

Kõrvaltoimed keemiaravi neid on palju ja erinevaid, kuid nüüd saab neid erinevate ravimitega suhteliselt hästi kontrollida. Kuna tsütostaatilised ravimid ei ole kasvajarakkude suhtes täielikult spetsiifilised, kahjustavad need alati keha enda kudesid, eriti neid rakke, mis jagunevad kiiresti, täpselt nagu vähk rakke. Need sisaldavad juuksed rakud, mistõttu patsiendid kannatavad juuste väljalangemine; seedetrakti rakud, mis sageli viivad iiveldus, kõhulahtisus ja oksendamine; ja keha kaitsesüsteemi rakud, mis muudab patsiendid nakkustele vastuvõtlikumaks.

Ennetava meetmena ravim vastu oksendamine ja iiveldus antakse alati, näiteks ondansetrooni. Lisaks on mittespetsiifilisi kaebusi, näiteks keskendumise puudumine, väsimus ja kurnatus või isukaotus. Need kõrvaltoimed võivad ilmneda kas vahetult pärast ravi või päevi või kuid hiljem ja on tavaliselt ainult ajutised.

Kas kõrvaltoimed tekivad ja kui, siis millised ja millises ulatuses, on patsienditi erinev ja seda on raske ette ennustada. . Juuste väljalangemine on kõrvaltoime, mida võib eeldada peaaegu kõigi kemoteraapiate puhul.

Kuid juuste väljalangemine näitab ka keemiaravi efektiivsust. Enamik keemiaravi on suunatud rakkude vastu, mis kiiresti jagunevad ja paljunevad. Lisaks vähk rakud, mis kasvavad rakkude jagunemise defektide tõttu eriti kiiresti, juuksed Mõjutatud on ka juurerakud. Mõjutada võivad ka vererakud ja immuunrakud, kuna need jagunevad sama kiiresti. Pärast ravi on juuksed juurerakud taastuvad ja juuste normaalne kasv taastub.