Mis on Klatskini kasvaja?
Klatskini kasvaja on sapiteede kartsinoomi eritüüp (kolangiotsellulaarne kartsinoom), sapiteede vähk. See asub nn maksahargil, kus vasak ja parem maksajuha ühinevad, moodustades ühise maksajuha. Seetõttu kutsuvad arstid seda ka bifurkatsioonikartsinoomiks või maksahargi kartsinoomiks. Klatskini kasvaja diagnoosimisel on enamik inimesi vanuses 60–70 aastat.
Prognoos: millised on võimalused Klatskini kasvajast ravida?
Klatskini kasvaja üldine prognoos on halb. Kui arst diagnoosib sapijuha kasvaja, pole seda sageli enam võimalik opereerida. Selle põhjuseks on asjaolu, et see on tavaliselt juba märgatavalt kasvanud selleks ajaks, kui kahjustatud isik märkab esimesi sümptomeid. Oodatav eluiga Klatskini kasvajaga on seetõttu väga madal. Viis aastat pärast diagnoosimist on vähem kui viis protsenti haigetest inimestest elus.
Millised on Klatskini kasvaja sümptomid?
Tihtipeale ei märka Klatskini kasvajaga inimesed oma haigust alguses. Sümptomid ilmnevad alles siis, kui vähk on juba kaugele arenenud ja kasvaja kasvab suuremaks. Kõige olulisem sümptom on kollatõbi (ikterus). Lisaks on mõnikord valud kõhupiirkonnas, tugev kaalulangus ja üldine halb enesetunne.
Klatskini kasvaja põhjus pole täpselt teada. Seni teadaolevate Klatskini kasvaja teket soodustavate riskitegurite hulka kuuluvad maksas paiknevad sapikivid ja nn Caroli sündroom. Caroli sündroomi korral on kahjustatud isikute sapiteed laienenud.
Riskiteguriteks peetakse ka teisi haigusi, mis põhjustavad kroonilist sapipõletikku. Nende hulka kuuluvad primaarne skleroseeriv kolangiit (sapiteede põletikuline haigus) või parasiithaigused (nt maksalest).
Mis on läbivaatuse ja diagnoosimise protsess?
Nii nagu mujal sapiteedes paiknevate kolangiotsellulaarsete kartsinoomide puhul, kasutavad arstid Klatskini kasvaja diagnoosimiseks erinevaid uurimismeetodeid. Nende hulka kuuluvad vereproovi võtmine ja vereanalüüs muutunud maksa- ja sapisisalduse suhtes. Sageli teeb arst kõhuõõne ultraheliuuringut (kõhuõõne ultraheli).
Lisaks saab röntgenpildil kontrastaine abil sapiteed visualiseerida ning tuvastada võimalikke kasvajatest põhjustatud sapiteede ahenemisi, näiteks Klatskini kasvajat. Lisaks kasutatakse Klatskini kasvaja diagnoosimisel muid pildistamismeetodeid, eelkõige magnetresonantstomograafiat (MRI) ja kompuutertomograafiat (CT).
Kui operatsioon on endiselt võimalik, eemaldab kirurg kasvaja koos ühise maksakanali, maksahargi ning vasaku ja parema maksakanaliga. Vajadusel eemaldab kirurg ka maksa osi.
Kui Klatskini kasvajat ei ole enam võimalik kirurgiliselt eemaldada, alustab arst palliatiivset ravi. Palliatiivne tähendab, et haigestunud isik saab ravi, mis leevendab sümptomeid nii hästi kui võimalik, isegi kui see ei ole enam ravitav. Et sapp Klatskini kasvajast hoolimata välja voolaks, paneb kirurg sapiteedesse nn stente. Need on väikesed torukesed, mis hoiavad sapiteid lahti.
