Tunnetuslik käitumuslik teraapia (CBT) on üks levinumaid meetodeid psühhoteraapia. See ühendab klassikalise käitumise ravi ja kognitiivne teraapia ning on üks enim uuritud psühhoteraapia meetodid.
Mis on kognitiivne käitumisteraapia?
Kognitiivses Käitumisteraapia, peab klient olema väga aktiivne osaleja ja harjutama sessioonide vahel aktiivselt oma igapäevases elus teraapias töötatud käitumist. Mõiste "kognitiivne" pärineb ladina keelest ja tähendab "äratundmist". Tunnetuslik käitumuslik teraapia on üks paljudest käitumisteraapia tehnikatest. Erinevalt psühhoanalüüsist, mis on seotud inimese motiivide ja käitumise dešifreerimisega alateadvuse kaudu, käitumine ravi põhineb biheivioristlikul lähenemisel, et inimese kõik käitumismustrid on õpitud ja seetõttu saab neid ka õppida või asendada paremate käitumismallidega. Isegi Vana-Kreeka filosoof Epictetus teadis: "Mitte asjad, mis meid õnnetuks teevad, on meie vaade asjadele." Vastavalt kognitiivne Käitumisteraapia eesmärk on tuvastada kahjulikud mõtted ja uskumused ning asendada need uute käitumismallidega.
Funktsioon, mõju ja eesmärgid
Tunnetuslik käitumuslik teraapia sobib depressioon, sõltuvushäired, ärevus ja obsessiiv-kompulsiivsed häired. Kuid ka füüsilised kaebused, näiteks kroonilised valu, reuma or tinnitus saab ravida tunnetuslikult käitumuslik teraapia või aitab vähemalt kaebustega paremini toime tulla. Klient peab selles protsessis olema väga aktiivne ja seansside vahel aktiivselt harjutama selles välja töötatud käitumist ravi tema igapäevaelus. Raske korral depressioon või ärevusprobleem, on kliendil suur väljakutse ja ta võib mõnikord jõuda oma piirideni. Mõnikord on ravi alguses vaja ravimeid halvimate sümptomite leevendamiseks, et võimaldada käitumisteraapia raames üldse tegutseda. Kognitiivne käitumuslik ravi sobib eriti hästi väga spetsiifiliste probleemide lahendamiseks. Nende põhjused on esiteks teisejärgulised. Usaldusväärse koostöö õnnestumiseks peab psühhoterapeudi ja kliendi vaheline keemia olema õige. Esmasel konsultatsioonil kirjeldab klient oma probleeme ning sõnastab teraapia soovid ja ootused. Nende põhjal määratletakse ühiselt ravi eesmärgid ja koostatakse teraapiaplaan, mida saab ravikuuri käigus vastavalt vajadusele muuta. Selleks, et terapeut tuvastaks kahjulikud mõttemustrid, on kliendi jaoks oluline oma mõtted korraks üles kirjutada, nt päevikukirjetena. Seejärel vaatavad terapeut ja klient koos, kas kliendil on asjadele sobiv ja realistlik hinnang, mis juhtub, kui ta kunagi käitub tavapärasest erinevalt, kas ta teeb edusamme ja kus tekivad probleemid, kui neid on . Lõõgastus Harjutatakse ka harjutusi ja probleemide lahendamise strateegiaid, mida klient saab kodus kasutada. Kognitiivne käitumuslik ravi kuulub lahendusele suunatud lühiajaliste meetodite hulka. Kestus on klienditi erinev. Mõned kliendid tunnevad märkimisväärset paranemist juba mõne seansi järel, samas kui teiste jaoks võib see võtta paar kuud. Tervis kindlustusandjad katavad tavaliselt 25 lühiajalise ravi seanssi. Üks seanss kestab 50 minutit, seansid toimuvad üks kord nädalas. Alguses on 5 sissejuhatavat koosolekut, et psühhoterapeut ja klient saaksid üksteist paremini tundma õppida. Seejärel esitatakse kulude katmise taotlus tervis kindlustus. Kognitiivsed käitumisteraapiad viiakse läbi psühholoogilises praktikas, kliinikutes ja rehabilitatsiooniasutustes ning neid pakutakse sõltuvalt probleemist individuaalse või grupiteraapiana.
Riskid, kõrvaltoimed ja ohud
Üldiselt psühhoteraapia saab ka viima kõrvaltoimete tekkeks. Kui klient tegeleb aktiivselt oma hirmude ja probleemidega, võib see talle ja ka keskkonnale väga stressi tekitada. Siit saab abi avatud arutelust terapeudiga. Kognitiivne käitumuslik ravi on üks enim uuritud psühhoteraapia meetodeid ja selle efektiivsus on tõestatud eriti kergete ja mõõdukate puhul depressioon, ärevus ja obsessiiv-kompulsiivsed häired. Eriti soodne on see, et kognitiivse käitumisteraapia abil saab mõõdetavat edu saavutada suhteliselt lühikese aja möödudes. Selleks on siiski vaja teatud tingimusi. See protseduur nõuab kliendi aktiivset koostööd ja ei tööta klientidega, kes keelduvad terapeudiga koostööst ja keelduvad olukorda teisiti vaatamast. Kui klient näeb ennast pigem ohvrina ja seab oma õnne sõltuvusse kellestki või millestki, mis seda pakub, ei too käitumisteraapia talle palju kasu. Kuna kognitiivne käitumisteraapia on lühiajaline meetod, ei sobi see raskete psüühikahäirete korral, näiteks traumaatiliste kogemuste töötlemiseks. Kuna klient peab aktiivselt koostööd tegema, vajab ta mõistlikult stabiilset psüühikat, mis raskete häirete korral on enamasti võimalik ainult ravimitega. Enne teraapiat on oluline hoolikalt uurida parimat viisi häire raviks. Kui ravivõime saavutamiseks tuleb manustada ravimeid, tuleb kontrollida ka seda, kas välja töötatud käitumismuutused võivad jätkuda ka pärast ravimi katkestamist. Üldiselt tuleb käitumisteraapias arvestada, et ravi üksi ei ole teraapia õnnestumise seisukohalt määrav, vaid see, et terapeutiline edu võib seisneda ka selles, et suudetakse tulevikus probleemiga oma elus paremini toime tulla. Lõppkokkuvõttes ei saa ükski psühhoteraapia meetod edu garanteerida, sest inimestega töötades ei saa ennustada, mis psühhoteraapia käigus esile kerkib.
