Kui tihti peaksite tegema plahvatusohtlikke jõutreeninguid? | Kiire jõutreening

Kui tihti peaksite tegema plahvatusohtlikku jõutreeningut?

Lõhkeaine “vajadus” harjutamiseks lähtub alati sportlase isiklikest vajadustest. Kuid kergejõustiklastele või võitluskunstnikele on sagedasem kasu kiirustreening kui keskmine harrastussportlane, kus keskendutakse nende paremusele sobivus. Harrastussportlastele soovitavad erinevad allikad lisada lõhkeaine harjutamiseks aasta koolitusplaan umbes iga kümne nädala tagant või umbes neli korda aasta jooksul. Sportlastele on soovitatav umbes kaks korda sagedamini, st kuni kaheksa korda aasta jooksul. Kuid mitte otse võistluselt, et lihaseid selle pingutuse jaoks puhata ja tõhusalt hoida.

Need vigastusohud on olemas

Kiire harjutamiseks on tõenäoliselt kõige suurema vigastuse ohuga treeningvorm. Levinud vead, mis võivad põhjustada vigastusi, on ühelt poolt liiga suure kaalu kasutamine ja teiselt poolt treenitavate lihaste ebapiisav soojendamine. Tugeva kiirenduse tõttu on lihastele mõjuv jõud suurem kui tavalise suurema treeninguga jõutreeningu korral vaatamata väiksemale kaalule.

Vale kehahoiak võib plahvatusliku jõutreeningu ajal põhjustada liigesekahjustusi, nagu jõutreeningu ajal, mis võib põhjustada enneaegset artroosi. Lihaste suur koormus võib aga põhjustada ka lihasvigastusi. Alustades tüvedest ja lõpetades a-ga rebenenud lihaskiud või halvimal juhul lihase rebenemine, on võimalik igasugune vigastus. Seda riski saab aga minimeerida ulatusliku soojenduse ja kaalupiiri järgimisega, nii et keegi ei peaks plahvatusliku jõutreeningu ees kartma. See teema võib teile ka huvi pakkuda: maksimaalne jõutreening

Spetsiaalne kiire treening jalgpalliks

Kiire jõutreening jalgpallis on enamasti huvitav nn kiirenduse jaoks ehk siis sprindi algus palli suunas või kiirendus pärast palli vallutamist. Lühikesed sprindid sobivad selleks eriti hästi, kus maksimaalne kiirendus tuleb saavutada esimese viie kuni kümne meetri jooksul. Sprinti saab alustada nii püstiasendist kui ka lamamisasendist või pärast väikest koordineerivat ülesannet.

Näiteks, kui on olemas sprindikelgud või sprindivööd, saab neid kasutada ka kiire kiirenduse parandamiseks. Vastupanu ribad pakuvad ka võimalust treenida “plahvatusjõudu” vastupanu vastu. Peapallid on ka võimalus integreerida plahvatusohtlik jõutreening treeningprogrammi. Suunatud sammuga tuleks algatada plahvatusohtlik hüpe, kusjuures põrkamist saab plahvatusliku jõutreeningu abil samuti väga hästi suurendada.