Magnetresonantstomograafia: ravi, efektid ja riskid

Magnetresonantstomograafia nimetatakse sageli MR-ks või MRI-ks. Meditsiinis magnetresonantstomograafia on nn pildistamisprotseduur.

Mis on magnetresonantstomograafia?

Magnetresonantstomograafia (MRI) on pildistamisprotseduur. Seda kasutatakse enamasti diagnoosimiseks ning kudede ja elundite struktuuri ja funktsiooni visualiseerimiseks. See tähendab, et magnetresonantstomograafiat saab kasutada kehaandmete või elundite pildiandmete saamiseks. Kuna magnetresonantstomograafia füüsikalised põhimõtted põhinevad nn tuumamagnetresonantsi põhimõtetel, nimetatakse magnetresonantstomograafiat mõnikord ka magnetresonantstomograafiaks. Magnetresonantstomograafia tööpõhimõte põhineb magnetväljadel, mis omakorda ergastavad elusolendite kehas erinevaid aatomituumi. Seda ergutust kasutatakse seejärel magnetresonantstomograafias andmete kogumiseks. Pildiandmete kogumise võimaldavad muu hulgas erinevad tekstuurid ja erinevat tüüpi koed. Nii saab pildikontrastide saamiseks kasutada magnetresonantstomograafiat. Magnetresonantstomograafia tehnika töötati välja 1970. aastatel.

Funktsioon, mõju ja eesmärgid

Magnetresonantstomograafiat kasutatakse peamiselt meditsiinilise diagnostika valdkonnas, st diagnoosimisel funktsionaalsed häired või haigused. Näiteks magnetresonantstomograafia abil on võimalik genereerida nn sektsioonipilte või viilupilte. Keha struktuure või elundeid saab vaadata digitaalsetes „viiludes”. See magnetresonantstomograafia võimalus võimaldab tuvastada muutusi elusorganismi koes. Sõltuvalt magnetresonantstomograafia kasutusvaldkonnast võib kasutada erinevaid meetodeid. Näiteks on viilupiltide loomise kõrval võimalik filmis näidata ka kehas toimuvaid protsesse. Sel moel näiteks veri võib kujutada voolu või selliste elundite funktsioone nagu süda. Seda magnetresonantstomograafia vormi nimetatakse ka reaalajas MRI-ks. Reaalajas MRI-d kasutatakse muu hulgas ka funktsiooni hindamiseks liigesed liikumises. Kui patsiendi vaskulaarsüsteemi soovitakse magnetresonantstomograafia, magnetresonantsi abil lähemalt uurida angiograafia (MRA) on sobiv protseduur. Tema abiga veri laevad nagu veenid või arterid, saab visualiseerida. See magnetresonantstomograafia vorm hõlmab aeg-ajalt MRI kontrastainete kasutamist, mis aitavad mõnda pilti selgemaks muuta. Reeglina omandatakse kolmemõõtmelised pildiandmed MRA ajal. Funktsionaalne magnetresonantstomograafia (tuntud ka kui fMRI või fMRT) on üks meetoditest, mida kasutatakse aju. Selle magnetresonantstomograafia vormi abil on võimalik muu hulgas vaadata aktiveeritud aju alad väljendunud ruumilise lahutusvõimega. Kui diagnostilise vaatluse keskmes on patsiendi koe perfusioon, võib kasutada näiteks perfusiooni MRI-d. Lõpuks, kui närvikiud ühendused tuleb praktiliselt rekonstrueerida, on asjakohane kasutada magnetresonantstomograafia vormi, mida nimetatakse difusioonkujutiseks. Seda meetodit saab kasutada vesi molekulid kehas. Taust on see, et mõnede keskhaiguste haiguste korral närvisüsteemnäiteks nende liikumisi molekulid leitakse, et neid on muudetud.

Kõrvaltoimed ja ohud

Magnetresonantstomograafia töötab kehale kahjulikku kiirgust, näiteks röntgenikiirgust või muud ioniseerivat kiirgust tekitamata. Juhtudel, kui nn kontrastaine kasutatakse magnetresonantstomograafia osana, see aine võib põhjustada erinevaid kõrvaltoimeid. Kontrastaineid kasutatakse magnetresonantstomograafias erinevate füüsikaliste struktuuride selgemaks näitamiseks. Mõnel patsiendil võib kontrastaine põhjustada allergiat või talumatust. Kuid sellised allergia on üsna haruldane. Magnetresonantstomograafias kasutatavate kontrastainete talumatuse sümptomid on järgmised peavalu or iiveldusnäiteks. Magnetresonantstomograafia võib kujutada endast ohtu näiteks patsientidele, kes kannavad metalli kehas või kehal. Näiteks võivad kehas olevad metallkillud magnetresonantstomograafia mõjul oma positsiooni muuta, mis võib ohustada keha struktuure. Magnetresonantstomograafia kasutamine on piiratud ka inimestel, kes kannavad a südamestimulaator. Seda seetõttu, et südamestimulaatoreid saab magnetresonantstomograafia käigus vabanevate magnetjõudude mõjul hävitada. Magnetresonantstomograafia teostamise ajal on suurte magnetiliste jõudude tõttu kõrge taustamüra, mida mõned patsiendid peavad ebameeldivaks. Lisaks võib magnetresonantstomograafias kasutatava uurimistoru väike läbimõõt aeg-ajalt põhjustada värisemist või klaustrofoobiat.