Sissejuhatus
Lapsed arenevad erineva kiirusega. Sellegipoolest on teatud nõuded, mida lapsed peaksid enne kooli alustamist täitma. Lapsel peaksid olema keelevarustuse, sotsiaalse käitumise ja motoorika osas teatud võimed.
On oluline, et lapsed saaksid ennast enne kooli asumist selgelt väljendada. Neil peaks olema võimalik oma soove ja vajadusi sõnadega väljendada. Sotsiaalse käitumise osas on abi, kui laps suudab enne mitu minutit reegleid järgida ja keskenduda koolitus. Lapsel on lihtsam igapäevases koolielus sisse elada, kui ta suudab gruppi mahtuda ja eakaaslaste tundeid tajuda.
Üldine informatsioon
Kooli alustades peaksid lastel olema ka peenmotoorika. See hõlmab iseseisvat riietumist ja lahtiriietamist ning pastakate, kääride ja muude käsitööriistade hoidmist ja kasutamist. Koolieas peaks laps saama hüpata üle mõlema jalaga trossi korraga, teha hüppaja ja hüpata ühele jalg. See, kas laps on kooli õppimiseks valmis, selgub kooli sisseastumistestiga (vt allpool). Kooli registreerimistest kontrollib mänguliselt, kui kaugele on laps erinevates valdkondades arenenud.
Mida tehakse registreerimistesti ajal?
Enne kooli registreerimist teevad lapsed kooli sisseastumiskatse, et teha kindlaks, kas laps on kooliks valmis. Vanemad saavad vastutavalt kutse tervis osakond või lapse tulevane kool. Test võib toimuda lasteaed, tulevikus põhikoolis või vastutavas töökohas tervis kontoris.
Kooli sisseastumiskatse hõlmab meditsiinilisi uuringuid, mille käigus uuritakse lapse nägemist, kuulmist, kaalu ja pikkust ning hambaid. Laps veri mõõdetakse rõhku ja lapse tunnet tasakaal ja motoorsed oskused nagu käe-silma kooskõlastamine on testitud. Vaktsineerimiskaarti kasutatakse ka lapse vaktsineerimisstaatuse kontrollimiseks.
Kooli sisseastumiskatse on mänguline test, mis on kohandatud lapse arenguga. Test sisaldab lapse keele arengu uurimist. Näiteks mängitakse öeldud sõna lõpuleviimist.
Eksamineerija annab lapsele ainulaadse sõna, milles puudub oluline täht, ja palutakse lapsel õige sõna ette lugeda. Näiteks öeldakse üks „elevant” ja laps peab ütlema „elevant”. Uuritakse ja vaadeldakse ka lapse sotsiaalset käitumist.
Näiteks palutakse lapsel nimetada oma lemmiksõbrad lasteaed ja küsitakse küsimusi nende sõprade kohta. Näiteks kas nad lähevad samasse põhikooli. Lapsel palutakse anda oma aadress ja sünnipäev.
Lisaks vaadeldakse kujundlikku maali. Eksamineerija palub lapsel maalida puuga isane või maja. Viie kuni kuueaastane laps peaks saama proportsioone ja geomeetrilisi kujundeid õigesti maalida.
Näiteks, et puu on majast väiksem ja mees omakorda puust väiksem. Lapsel peaks olema teatud arusaam värvidest ja vormidest. Näiteks peaks ta joonistama punase kolmnurga või rohelise ringi.
Samuti kontrollib eksamineerija, et laps mõistaks ainsuse ja mitmuse erinevust. Seda saab mänguliselt kontrollida, küsides, kas raamatus on pildil üks või mitu looma. Samuti küsitakse lapselt otse, kas ta tahaks kooli minna. Kooli sisseastumiskatse tulemust arutatakse vanematega sageli samal päeval isiklikult.
