Mini-vaimse seisundi test on nimi, mida testimismeetodile tuvastamiseks kasutatakse dementsus ja Alzheimeri haigus. Meetodit saab kasutada kognitiivsete defitsiitide tuvastamiseks.
Mis on vaimse seisundi mini-test?
Minivaimse seisundi test (MMST) on tuvastamiseks lihtne testimismeetod dementsus. Meetodi töötas välja arst Folstein 1975. aastal ja see on tuntud ka kui Folsteini test. Teine nimi on Mini Mental State Examination (MMSE). Minimaalset vaimse seisundi uuringut peetakse sobivaks meetodiks kognitiivsete defitsiitide esmaseks hindamiseks dementsus or Alzheimeri haigus. Lisaks sobib meetod järelevalve haiguse kulgu. Aastal Alzheimeri tõve diagnoosimine ja dementsus, minimaalse vaimse seisundi test on muutunud üheks levinumaks meetodiks. See koosneb küsimustikust, mille kasutamise kaudu oluline aju funktsioonid nagu keel, tähelepanu, mälu, kontrollitakse orientatsiooni ja aritmeetilist võimekust.
Funktsioon, mõju ja eesmärgid
Minivaimse seisundi testi kasutatakse vaimse jõudluse häirete diagnostiliseks selgitamiseks. Lisaks jälgitakse selle kulgu. Kuid seda ei saa kasutada erinevate diagnoosimiseks dementsuse vormid. Minivaimse seisundi testi viib patsient läbi küsimustiku asjakohastele punktidele. Püstitatud ülesannete kaudu saab arst kontrollida olulisi kognitiivseid funktsioone. Need sisaldavad mälu ja retententsus, kõne kui ka keele mõistmine, ruumiline ja ajaline orientatsioon, aritmeetika, kirjutamine, lugemine ja joonistamine. Katse täitmine võtab tavaliselt vaid 10 minutit. Minivaimse seisundi test koosneb mitmest küsimusest. Näiteks palutakse patsiendil öelda praegune kellaaeg. Palumise korral peab ta esitama ka kuupäeva, nädalapäeva, kuu, aasta või aastaaja kohta käiva teabe. Iga vastatud küsimuse eest saab ta ühe punkti. Testiprotseduuri muud küsimused hõlmavad praegust elukohta, millises osariigis, maakonnas või linnas see asub ja mis on kliiniku nimi. Mini-vaimse seisundi testi järgmine osa hõlmab kolme termini meeldejätmist ja kordamist. Need võivad olla laud, sent ja õun. Lisaks peab patsient arvust 100 lahutama seitse. Sama kehtib ka tulemuse kohta, mida tehakse kokku viis korda. Seejärel kordab ta testiülesande 3 termineid. Arst näitab talle ka käekella ja pastakat, millele ta peab õigesti nime panema. Samuti kordab ta nii täpselt kui võimalik fraasi “ei ole, kui ja kui”. Katse järgmine osa hõlmab paberitüki voltimist. Seejärel asetatakse see põrandale. Samuti palutakse patsiendil lugeda paberilt välja fraas „sule silmad“ ja sulgeda silmad. Testpunkt 10 koosneb suvalise lause üles kirjutamisest. Lause peaks sisaldama vähemalt ühte predikaati ja ühte teemat. See tuleb välja mõelda spontaanselt ja ilma juhisteta. Õige grammatika ja õigekiri pole olulised. Lõpuks joonistab patsient kaks viisnurka, kus on kattuvus. Ta saab selle jaoks malli. Testi tulemuste võltsimise tagamiseks tuleb järgida mõningaid olulisi kriteeriume. See tähendab, et õhkkond ei tohi olla häirevaba ega tohi olla mingeid sensoorseid häireid, nagu kuulmis- või nägemisvõime vähenemine. Lisaks tähelepanu ja aju jõudlust võib mõjutada valu või mittestimuleeriv haiglakeskkond. Mõõdetav IQ väheneb sel juhul kuni 20 punkti. Testi lõpus liidab arst antud punktid kokku. Patsient saab iga edukalt täidetud ülesande eest ühe punkti. Minivaimse seisundi testi skaala on vahemikus 0 kuni 30 punkti. Kui patsient saavutab 30 punkti, on tal piiramatud kognitiivsed funktsioonid. Kui ta ei saa teisest küljest ainsatki punkti, on tegemist tõsise kahjustusega. Punkti 20–26 peetakse kergeks dementsuseks. 10–19 punkti näitavad mõõdukat dementsust. Kui kogutakse mitte rohkem kui 9 punkti, peetakse seda tõsise dementsuse näitajaks. Testi saavutamiseks kulub vaid mõni minut.
Riskid, kõrvaltoimed ja ohud
Põhimõtteliselt peetakse minimaalse vaimse seisundi testi usaldusväärseks kiireks skriinimisprotseduuriks, mida saab kiiresti ja lihtsalt läbi viia. Riske ja kõrvaltoimeid ei maksa karta, kuna see on ainult küsimustikule vastamine. Meetodi üks puudus on aga selle kõrge vastuvõtlikkus häiretele. Lisaks saab kognitiivseid puudujääke hinnata ainult meetodi järgi. Kõrge haridustasemega inimestel võib Mini-vaimse seisundi test sageli läbi viia viima valetulemusele, mis tähendab, et dementsust ei ole võimalik tuvastada. Teisest küljest on madala haridustaseme korral valepositiivse tulemuse oht. Lisaks ei saa Mini-Mental-Status-Test eristada erinevaid kognitiivseid võimeid. Sel põhjusel viiakse see sageli läbi koos teiste katsemeetoditega. Mõned arstid kritiseerivad ka seda, et kergeid kognitiivseid häireid ei saa testimeetodiga diagnoosida. Suurbritannia uuringud viitavad ka ohule, et terved inimesed liigitatakse haigeks, kui nad seda pole. Lisaks sõltub testi ennustav väärtus alati haiguse sagedusest. Kui haigus esineb harvemini, suureneb ebatõenäosus, et testi positiivne tulemus viitab tõepoolest häirele. Mini-vaimse seisundi testi positiivse tulemuse korral tuleb hoolikalt eristada depressioon tuleb teha. Näiteks võivad need oluliselt piirata ka kognitiivseid funktsioone.
