Mis on Panneri tõve võimalikud põhjused?
Täpsed põhjused Panneri tõbi pole veel lõplikult selgitatud. Kindel on see aga piiratud veri voolama kondine osad küünarliiges on haiguse arengus otsustav tegur. Lisaks eeldatakse, et väikseimate traumade (nn mikrotraumade) korduv esinemine stressi ja sportliku tegevuse ajal viib selle vähenemiseni. veri ringlus.
Lisaks mittetraumaatiline veri võimalikuks põhjuseks peetakse ka vereringehäireid. Kuna Panneri tõbi esineb mõnes perekonnas ka silmatorkava sagedusega, võib eeldada, et sellel on pärilik komponent. Selle haiguse otsene põhjus on kasvuplaadi vereringehäire alumise piirkonnas õlavarre või muud kondised struktuurid küünarliiges.
Panneri tõbi saab diagnoosida erinevates etappides, sõltuvalt luu ulatusest nekroos. See asjaolu mõjutab otsustavalt nii võimalikke ravivõimalusi kui ka prognoosi. Lisaks võib täheldada, et lastel ja noorukitel, kes tegelevad spordiga, mis paneb küünarnukile palju koormust, tekib tõenäolisemalt Panneri tõbi. Empiiriline seos nende spordialade ja luu vahel nekroos of küünarliiges võib seega oletada. Seda, mil määral haigestumise risk raskete koormuste tõttu tegelikult suureneb, pole veel lõplikult selgitatud.
Kuidas ravitakse Panneri tõbe?
Reeglina on Panneri tõbe põdevate laste ravi suunatud peamiselt sümptomitele. Seetõttu on oluline leevendada sümptomeid ja ennekõike valu mõjutatud lastest. Erinevad valuvaigistid Selleks võib võtta (valuvaigisteid). Lisaks peaks olema suunatud mõjutatud küünarliigese ajutine liikumatus ja spordipuhkus (paus). Panneri haigus paraneb tavaliselt täielikult ühe kuni kolme aasta jooksul. Kirurgiline ravi on Panneri tõve korral vajalik vaid harva.
Panneri tõve diagnoos
Panneri haiguse diagnoos viiakse läbi mitmel etapil. Esiteks viiakse tavaliselt läbi üksikasjalik arsti ja patsiendi konsultatsioon (anamnees). Selle vestluse käigus küsitletakse vanemaid ja mõjutatud last ulatuslikult olemasolevate sümptomite kohta.
Selles kontekstis tuleb valu on tohutu tähtsusega. Lisaks eluharjumused ja olukorrad, kus see kasvas valu samuti on otsustavad. Seejärel viib raviarst läbi ulatusliku füüsiline läbivaatus lapse.
Lisaks küünarliigesele keskendub see uuring ka naaberriigile liigesed käe ja õla. Arst kontrollib kahjustatud kätt, pöörates erilist tähelepanu punetusele, tursele ja kõrvalekalletele liigese normaalsest teljest. Lisaks võib küünarliigese piirkonnas rõhuvalu vallandamise katse olla paljudel juhtudel efektiivne.
Kui Panneri tõve esinemise kahtlus kinnitatakse füüsiline läbivaatus, peaks järgmine samm olema röntgenkiirte ettevalmistamine. Reeglina näitavad röntgenikiirguse piirkonnas märgatavat heledust õlavarre moodustades liigese (capitulum humeri), mis näitab osteonekroos. Panneri tõve täpsemaks diagnoosimiseks võib teha ka magnetresonantstomogrammi (küünarnuki MRI).
Selle küünarnuki MRI-pildi abil saab hinnata nii luu metafüüsi kaasatust kui ka haiguse kulgu. Lisaks on Panneri tõve diagnostika käigus olulised diferentsiaaldiagnoosid (muud võimalikud sarnaste sümptomitega haigused tuleks MRI-st välja jätta). Kõige tavalisem diferentsiaaldiagnoos Panneri tõbi on äge või krooniline artriit.
Eristamiseks tehakse tavaliselt ulatuslik laboriuuring. Lisaks võivad Panneri tõve sümptomid viidata ka nn haiguse esinemisele osteokondroos dissekanid. Vanematel noorukitel tuleks seetõttu pöörata täiendavat tähelepanu luufragmendi piiritlemisele (demarkeerimisele) liigespinnal.
Lisaks nn avaskulaarne nekroos alumise osa õlavarre (trochlea humeri avaskulaarne nekroos, Hegemanni tõbi) peetakse sagedaseks diferentsiaaldiagnoos Panneri haigusele. Lisaks röntgenikiirgusele on magnetresonantstomograafia Panneri tõve diagnoosimise ja jälgimise standardmeetod. Küünarliigese magnetresonantstomograafia sobib väga hästi luu nekroosi staadiumi määramiseks ja selle klassifitseerimise järgi raviks. MRI soodne eelis on see, et see diagnostiline meetod töötab ilma kahjuliku kiirguseta.
