Millal peab ja kas ei tohi venitada? | VenitamineVenitamine

Millal peab ja kas ei tohi venitada?

Kui koormus on spordi ajal eriti suur ja laktaat toodetakse, venitus on kahjulik. Kui koormus on suur, kogunevad lihastesse kõrvalsaadused, mis tuleb uuesti ära transportida veri. Staatiline venitus halvendab veri vereringe lihastes ja suurendab riski valusad lihased ja lihasevigastused. Vahetult enne intensiivseid jõu- ja kiirusetendusi venitus harjutused vähendavad sooritust, sest soovitud lihaspingeid ei toimu. (kuni 60 minutit pärast venitamist)

Spordis venitamine

Kuna tugevuse ja liikuvuse osas nõutakse erinevaid spordialasid, millel on erinev lihaskoormus ja vajadus, pole universaalset soojendusprogrammi. jooga võib pidada spordialaks, mis koosneb venitusharjutused.

jalgpall

Müüt lihaste lühenemisest: Paljud jalgpallurid põhjendavad oma liikumatust jalg lihased koos lihaste lühenemisega. Paljudel juhtudel pole see õige. Lihas ei lühene lihase puudumise või ainult vähese venitamise tõttu.

Lihase pikkus jääb alati samaks, kuid liikuvus on erinev. Enne jalgpallitreeningut ei ole venitamine mõttekas, kuna suurt liigesevahemikku pole vaja. Venitamine võib olla isegi kahjulik.

Kui üldse, siis ainult jalg lihaseid tuleks venitada dünaamiliste harjutustega. Lahtine soojendus ja jooksmine aastal oleks seda tüüpi spordi jaoks mõistlikum. Isegi pärast treeningut on lahtine soojendusjooks sobivam kui venitusharjutused. Lisateavet leiate ka meie teema alt:

  • Vigastus jalgpallis

tennis

Sarnaselt jalgpalliga ei ole venitamine aastal kasulik tennis. Enne treeningut on siiski vajalik soojendusprogramm. Kuna ühine koormus (eriti pahkluu ja põlve liigesed) on selles spordis väga kõrge jooksmine-si peaks olema võimalikult muutlik (külgsuunas, hüppejooks, kand, põlveliigese jooks, hüppeliigese töö).

Venitusharjutused üldiselt tuleks vältida ülemiste jäsemete teket. Siiski regulaarne tennis mäng piirab lööva käe või lööva käe õla paindlikkust. Selle vastu saab õla venitusharjutusi, kuid mitte vahetult enne sporti.

Spordijärgne saun ja massaažid on eriti sobivad taastumiseks. Sihipärane venitamine pole käsipallis tingimata vajalik, kuna see ei nõua suurt liigesevahemikku. Erandiks on väravavaht, kes lisaks reageerimisvõimele saab alajäseme liikuvuse kaudu ära kasutada kaitsekäitumist. Kuna aga käsipall on väga nõudlik spordiala, on spordi eelne sihipärane soojendus kohustuslik. Eelkõige õla ülekoormamise oht insult tuleks vähendada soojendades.