Sünonüümid laiemas tähenduses
Tsüstiline neer võimalik meditsiiniline haigus: polütsüstiliste neerude teke
Määratlus
A neer tsüst on neeru õõnesruum, mis on tavaliselt täidetud vedelikuga. See õõnsus sarnaneb a põis, mis võib asuda neer, st sellega külgnev. Eriline vorm neer tsüstid on tsüsti neeru kliiniline pilt.
Sel juhul koosneb peaaegu kogu neer tsüstidest. See on pidevalt progresseeruv nähtus. See haigus on pärilik autosoomne dominant.
See tähendab, et selle haiguse eelsoodumus peitub meie geenides. Pärimine on soost sõltumatu ja toimub alati kohe, kui edasi antakse defektse geneetilise materjaliga geen. Selle haiguse algus on juba aastal lapse areng emakas mõlema neeru väärarenguga.
Epidemioloogia
Tavalised neerutsüstid ei esine praktiliselt kunagi enne 30. eluaastat ja need sagenevad vanuse kasvades. Neerutsüstid on tuvastatavad umbes 20% -l üle 60-aastastest inimestest. Sagedusega 1: 1000 on pärilik tsüstneer neerude seas kõige levinum pärilik neeruhaigus. Manifestatsiooni vanus (alguse vanus), st vanus, kus see haigus kõige raskemini areneb ja seejärel domineerib, on 30–50 aastat.
- Neerukapsel
- Neeru ajukoor
- Neeruüdi
- Neerude tupes
- Neeruvaagna
- Neeruarter
- Neerude veen
- Kusejuha (kusejuha)
- Neerutsüstid
Neerutsüsti põhjused
Tavaliste neerutsüstide põhjus on tavaliselt idiopaatiline, st teadmata päritolu. Tsüstiliste neerude korral on põhjuseks tavaliselt kromosoomi 16 mutatsioon / muutus. Kromosoomid on meie keha geneetilise koostise hoiumolekulid.
Kõik meie omadused on kodeeritud 23-le kromosoomid pluss 2 sugukromosoomi. 23-st kromosoomid, meil on mõlemat kaks. Sugukromosoomid on jagatud X-ks ja Y-ks. Samuti on olemas autosomaalselt retsessiivne pärilik tsüstiline neer. Siin peab geneetiline defekt mõjus kromosoomis olema, et see oleks efektiivne.
