Neerutsüsti sümptomid
Neerutsüstid on tavaliselt asümptomaatilised, st mõjutatud ei märka neid, kuna need ei põhjusta mingeid sümptomeid. Enamikul juhtudel avastatakse tsüstid ja diagnoositakse neid juhusliku leiuna ultraheli uuring (sonograafia). Harvadel juhtudel võivad nad sellest hoolimata põhjustada kaebusi komplikatsioonide, näiteks infektsioonide kujul.
Neerutsüsti korral veri uriinis, põletik neeruvaagna ja võib tekkida ka kuseteede põletik. Külgvalu võib juhtuda. Veritsenud tsüsti nakatumise korral võib see olla ohtlik. Neerupuudulikkus, st neerude ebapiisav toimimine või isegi puudulikkus, ilmneb tavaliselt 4. - 6. elukümnendil.
Tüsistused
Jällegi normaalne neer tsüst on peale võimalike põletike üsna kahjutu. Neerutsüsti korral, mis on tingitud 16. kromosoomi defektist, võivad tekkida täiendavad komplikatsioonid. Tsüstid võivad mõjutada mitte ainult neer, aga ka neer ise: sageli süda Mõjutatud on ka klapid, mis aja jooksul muutuvad ebapiisavaks, st ei täida enam oma ülesannet täies ulatuses.
Areneb südamepuudulikkus. Neerutsüsti täiendavad tüsistused on näiteks arteriaalne hüpertensioon (kõrge vererõhk) ja kubemesongad (suuõõne song). Kõrge vererõhk on muu hulgas põhjustatud sellest, et neerud ei suuda enam piisavalt eritada naatrium.
Naatrium kloriidi, st tavalist soola, säilitatakse veri koos veega ja tekitab seega suurema mahu tõttu ka suurema rõhu.
- Põrn
- pankreas
- Kopsu
- Munasarjad
- Munandid
- Kilpnääre
- Ja mõjutavad ka maks.
Diagnoos neeru tsüstid teeb peamiselt ultraheli. Siin ilmuvad tsüstid tumedate õõnsustena.
Vedelik näib ultraheli. Nende tsüstide taha ilmub ultrahelipildile nn akustiline vari. Päriliku tsüsti korral neer, sageli esinevad suured käegakatsutavad neerud. Ka siin tehakse diagnoos ultraheli abil, kusjuures neeru- ja maks tuleb tuvastada tsüstid. Geneetiline analüüs on vajalik vaid harva.
