Prognoos
Prognoos, nagu ellujäämisaeg, sõltub haiguse avastamise ajast. Mida varem haigus avastatakse, seda parem on prognoos. Edasijõudnumatel etappidel peensool vähk metastaseerub, st kasvajakoe levib teistesse kehaosadesse.
. metastaasid võib esineda peensoolde nii iseendas kui ka teistes elundites. Põhimõtteliselt võib metastaaside protsess toimuda nii läbi lümfisüsteem (lümfogeenne) ja laevad (hematogeenne). Aastal peensoolde, mõlemad on võimalikud, sõltuvalt lokaliseerimisest.
Sage orel, milles metastaasid on juba diagnoosimisel kohal maks. Seda saab seletada ruumilise lähedusega. Teine sagedane lokaliseerimine domeenile metastaasid in peensoolde vähk on seedetrakti muud organid, näiteks kõht.
Kõhunääre metastaasid mõjutavad sageli ka oma läheduse tõttu. Aasta viimases etapis vähk peensoolest on kõhuõõnes tavaliselt palju kasvajakasvu, mis mõjutavad suurt osa soolestikust. Selle tulemusena suureneb soolestikus reisijate toiduhäirete esinemissagedus.
Haiguse progresseerumisel põhjustab see sageli elu soolesulgus (iileus), mida tuleb võimalikult kiiresti kirurgiliselt ravida, vastasel juhul on oodata soole rebendit. Ellujäämise võimalused sõltuvad täielikult peensoole primaarse kasvaja avastamise ajast. Muud tegurid, näiteks patsiendi vanus ja üldine seisund mängib suurt rolli ka haiguse edasises kulgemises.
Kasvaja asukoht pole taastumisvõimaluste jaoks samuti vähetähtis. Enamasti avastatakse kasvaja väga hilja, mis vähendab ellujäämise võimalusi, mõnikord tugevasti. Kui vähk avastatakse väga varakult, saab kuni 90% haigustest täielikult välja ravida.
Kui aga metastaasid on levinud teistesse elunditesse ja lümf sõlmedes, on sageli võimalik ainult palliatiivne ravi - see tähendab, et ravi ei ole enam suunatud ega saa olla suunatud ravile, vaid pigem leevendatakse patsiendi sümptomeid ja võib pikendada elulemuse aega. Peensoole vähi probleem on sümptomite madal spetsiifilisus. Selle tulemusena avastatakse paljud peensoole kasvajad kahjuks väga hilises staadiumis ja neid saab ravida vaid piiratud ulatuses.
Viie aasta elulemus on seega ainult umbes 5%, st 20 aastat pärast haiguse diagnoosimist peensoole vähk, umbes 20% kõigist patsientidest on endiselt elus. Keegi ei saa olla 100% kindel, et ta kunagi vähki ei haigestu. Elu jooksul tekib rakkude jagunemisel palju „vigu“, mis võivad hiljem põhjustada rakkude paljunemist ja kontrollimatut kasvu.
Kuigi kehal on palju omaenda kaitse- ja remondisüsteeme, ei saa kõiki rakkude jagunemise vigu tühistada. Sellest hoolimata on see võimalik, näiteks piisava spordi, liikumise ning tasakaalustatud ja tervisliku treenimise kaudu dieet, et vältida võimalikku haigust või vähemalt vähendada riski haigestuda. Tuleks vältida liigset liha tarbimist, süüa palju kiudainerikast toitu ning vältida alkoholi ja tubakat nii palju kui võimalik.
Õige ja tervisliku eluviisi kõrval on suur tähtsus ka ennetavatel tervisekontrollidel. On oluline, et keha avastamiseks regulaarselt läbi vaadataks peensoole vähk varajases staadiumis.
