Diagnoos
Paljudel juhtudel peensool vähk diagnoositakse väga hilises staadiumis, st kui vähk on juba kaugelearenenud staadiumis, kuna sümptomid või iseloomulikud sümptomid ilmnevad tavaliselt hilja ja levinud uurimismeetodid nagu endoskoopia ja sonograafia (ultraheli) ei tuvasta varases staadiumis sageli soolestikus muutunud alasid. Alles hiljem kasutatakse informatiivsemaid uurimismeetodeid nagu magnetresonantstomograafia ja kompuutertomograafia ning röntgenikiirgus. Alguses mainitud uurimismeetodid võivad paljastada ka kasvajad kaugelearenenud staadiumis.
Kõige turvalisem uurimismeetod on siiski kompuutertomograafia ja a biopsia ja pahaloomulise koe uurimine. Ainult sel viisil saab kindlaks määrata kasvaja tüübi. Lisaks ülalnimetatud uurimismeetoditele veri viiakse läbi ka testid ja väljaheidetestid, samuti anamnees ja muud füüsilised uuringud.
Eriti alguses uuritakse kogu keha, et neid klassifitseerida vähk sobivasse etappi ja oleks võimalik valida sobiv ravi. Tütarkasvajaid tuleb ravida samamoodi nagu esmaseid kasvajaid. Kolorektaalvähk diagnoositakse tavaliselt väga hilises staadiumis, kuna esialgsed sümptomid on väga hajusad ega viita otseselt raskele haigusele.
Enamasti on need tüüpilised tunnused maosoolepõletik, millega esialgu kaasneb soole piirkonnas kasvaja. Ainult nende sümptomite tõttu lähevad väga vähesed patsiendid otse asjakohasele uuringule. Enamasti avastatakse vähk alles hilises staadiumis, mis mõnel juhul vähendab oluliselt ellujäämise võimalusi.
Mõned haigused avastatakse ka juhuslikult, kuna patsient läbib ennetava uuringu “õigel” ajal. Magnetresonantstomograafia abil on võimalik visualiseerida keha organeid või muid pehmeid kudesid, samuti lihaseid. Magnetresonantstomograafia eelis Röntgen või kompuutertomograafia on see, et see uurimismeetod on kehale täiesti kahjutu.
MRI kasutab magnetvälju ja elektromagnetkiirgust, mis võimaldab teha keha läbilõikepilte. Kuna selle uuringu seade ümbritseb keha (toru kujul) ja juhataja saab ka täielikult sulgeda, pilte saab vastavalt soovile saada kõigilt keha tasanditelt ja ka igalt poolt. Seega on võimalik luua pilte peaaegu kõigist sisemistest struktuuridest.
Ainult luud ja ka kopse ei saa nii hästi esindada, kuna need sisaldavad võrreldes sellega üsna vähe vett, mis tehnika tõttu ei eralda häid lahutusvõimalusi. Uuringu käigus surutakse patsient täielikult või ainult osaliselt torusse, sõltuvalt sellest, millist kehaosa tuleb uurida. Eksam võtab suhteliselt kaua aega ja sõltub täielikult uuritavast struktuurist.
MRI seadme ainus puudus on maht. Mõnikord tekitab see väga tugevaid hääli, mistõttu on vaja patsiendi kõrvu kõrvaklappidega kaitsta. Samuti on klaustrofoobia või muude kaebuste korral võimalik nuppu vajutada.
Selle nupuga „hädaabi“ olete otseselt ühendatud meditsiinitöötajaga, kes saab uuringu otse katkestada. Kuna peensoolde on kehaosa, mis sisaldab palju vett, seda saab magnetresonantstomograafia abil väga hästi visualiseerida ja tuvastada silmatorkavaid alasid. MRI uuringut kasutatakse peamiselt metastaasid, kuid seda kasutatakse sageli ka sekkumise, st operatsiooni võimalikult täpseks kavandamiseks.
