Retinomeeter (sünonüüm: interferomeeter) on oftalmoloogias kasutatav diagnostiline instrument (silmahooldus). See mõõdab võrkkesta (võrkkesta silmas) eraldusvõimet kahe laservalgusallika tekitatud häiremustri abil.
Retinomeetrit kasutatakse nn potentsiaalse nägemisteravuse (nägemisteravuse) määramiseks põdevatel patsientidel kae (katarakt) või muud silma optilise keskkonna läbipaistmatused. Silma optiliseks keskkonnaks peetakse läätse, klaaskeha ja sarvkesta. Tavaliselt kontrollitakse patsiendi nägemisteravust subjektiivse nägemisteravuse määramise abil, kuid kui on olemas näiteks läätse läbipaistmatus, võib sellise testi tulemus võltsida, kuna patsiendilt pole sageli võimalik saada õiget teavet. Retinomeeter võimaldab määrata potentsiaalset nägemisteravust, st nägemisteravust, nagu see eksisteeriks, kui silma optiline aparaat oleks terve.
Näidustused (kasutusvaldkonnad)
Võimaliku nägemisteravuse määramine silma optilise keskkonna läbipaistmatuse korral:
- Operatsiooni näidustuse määramine, nt kaevõi nägemisteravuse paranemise võimalus pärast hägususe eemaldamist.
- Nägemisteravuse vähenemise muude põhjuste, näiteks silmanärv häired.
Vastunäidustused
Selles uuringus, kui optiline kandja on hägune, õpilane laienemine (õpilase laienemine) on vajalik müdriaatikumide (õpilase laiendav ravim) kasutamine. Nende ravimite kasutamise vastunäidustused on:
- Kitsanurkne glaukoom (glaukoom; silmasisese rõhu tõus, mis on tingitud vesise huumori väljavoolu takistusest).
Protseduur
Retinomeeter töötab nn Maxwelli pildistamise põhimõttel. Optilisest aparaadist mööda minnes, nii et kandja läbipaistmatus ei tekitaks häireid, projitseeritakse stiimul silma läbi väikese läbipaistva pilu, näiteks läbipaistmatus läätses (kae). Selle stiimuli abil saab teha nägemisteravuse testi: laser või mõni muu valgusallikas kujutab võrgu võrgumustri läbi pilu, mis võib orientatsiooni ja heleduse poolest erineda. Nägemisteravus vastab parima võrgu eraldusvõime teravusele, mida patsient saab lihtsalt tuvastada. Määratakse potentsiaalne nägemisteravus või võrkkesta nägemisteravus. Meedia tõsiste läbipaistmatuste korral väheneb meetodi prognoosi täpsus.
Uuring tuleks läbi viia hämaras ja maksimaalse laienemisega (dilatatsioon XNUMX%) silmatilgad sisaldab ka nn müdriaatikat). Patsienti tuleb teavitada, et ta ei saa pärast juhtida. Lisaks on patsiendi harjumiseks kõigepealt soovitatav paremini nägeva silma uurimine.
Võimalikud tüsistused
Võimalikud tüsistused tekivad ka müdriaatikumide kasutamisel:
- Epilepsiahoogude esilekutsumine (harva).
- Lastel ja enneaegsetel imikutel: Harvadel juhtudel on oht paralüütilise iileuse tekkeks (soole läbipääsu katkemine loodusliku soolestiku liikumine).
- Väsimus
- Perifeerne vasodilatatsioon (terminaalse laienemine veri laevad(nt käte).
- Tahhükardia (kiire südametegevus).
- Rahutus ja desorientatsioon
Kasu
Kasutades retinomeetri uuringut, katarakti operatsioon võib paljudel juhtudel soovitada. Kui on tõendeid selle kohta, et nägemisteravus pärast operatsiooni ei suurene, saab vältida ka tarbetut operatsiooni. Retinomeeter suurendab teie katarakti otsuse kindlust.
