Sünonüümid
söögitoru kartsinoom, söögitoru kasvaja, söögitoru kasvaja, söögitoru - Ca, bareti kartsinoom
Määratlus
Söögitoru vähk (söögitoru) on pahaloomuline, kontrollimatult kiiresti kasvav kasvaja, mis pärineb söögitoru rakkudest limaskest. 80–90% juhtudest on seos aastatepikkuse kõrgekindla alkoholi tarvitamise (alkoholi kuritarvitamine) ja sigarettide tarbimise vahel. Söögitoru vähk võib areneda ka bareti söögitorust, mis on tagajärg tagasijooksutemperatuur haigus (krooniline kõrvetised).
Kasvaja põhjustab sümptomeid alles hilja, kui see on juba hästi arenenud. Hilise diagnoosi tõttu on seda tüüpi vähk on patsientide prognoos väga halb. Kasvaja on juba sulgenud suure osa söögitoru läbimõõdust. Selle tulemuseks on neelamisraskused. Mõnel juhul ei saa toidukomponendid enam läbi kitsenduse (stenoos).
Epidemioloogia
Söögitoru kasvajate tippsagedus on vanuses 50–60 aastat, meestel on see 2-3 korda sagedamini kui naistel. Üldiselt on söögitoruvähk suhteliselt haruldane vähk, mille sagedus on 10 juhtu 100,000 3.3 elaniku kohta. Euroopas on söögitoruvähk vähisurmade hulgas esindatud: meestel 1.4% ja naistel XNUMX%.
Naisi mõjutab aga sagedamini söögitoruvähk, mis paikneb kõrgemal (VS lähedal) suu), mille prognoos on omakorda veelgi halvem kui vähile, mis asub kõht. Sagedusjaotus söögitorus:
- Söögitoru kaela (emakakaela) osas paiknevad kasvajad 5-10
- Kasvajad, mis paiknevad hingetoru hargnemise kohal (suprabifurkseerunud) 45–55%
- Hingetoru kahvli all asuvad kasvajad (infrabifurkuaalselt)
- 40-50%
Söögitoru illustratsioon kõrist diafragmani
- Tsrikoidse kõhre kogus
- Aordi stenoos (kõhuarteri ots)
- Membraani tihedus
- Kilpnääre
- A. carotis (unearter)
- Hingetoru (hingetoru)
- Parem põhirõhk (bronhid)
- Söögitoru
- Membraan (diafragma)
