Lühiülevaade
- Põhjused: nt silmade kuivus, konjunktiviit, silmalaugude põletik, rahekivi, nahapõletik, nahkjas dermatiit, sarvkesta põletik või vigastus, allergia, lööve silmal, Sjögreni sündroom
- Millal pöörduda arsti poole? Püsiva silmasügeluse korral ilma paranemiseta, kaasnevate sümptomite esinemisel nagu palavik, silmavalu, eritis silmast, tugev punetus või nägemishäired, võõrkehade esinemisel silmas (tolm, kemikaalid jne. )
- Ravi: Olenevalt põhjusest nt niisutavad silmatilgad, allergiavastased ravimid (antihistamiinikumid), antibiootikumid, sobivad nägemisvahendid, võõrkehade eemaldamine.
- Mida saab ise teha: lõdvestusharjutused silmadele, esmaabi võõrkehale silmas, kodused abinõud (külmkompressid, teekompressid)
Sügelevate silmade põhjused
Sügelevad silmad on tüütu sümptom, mida võivad põhjustada mitmesugused põhjused. Mõnel juhul on põhjus kahjutu: sageli hakkavad sügelema kuivad silmad. Pisaravedeliku üks ülesandeid on sarvkesta ja sidekesta niisutamine. Kui aga töötad pikemat aega näiteks arvutiekraani taga, ei mõju see niisutamine enam hästi – tagajärjeks on kuivad, sügelevad silmad.
- Silmade ülepinge (näiteks pika ekraanitöö, valesti reguleeritud visuaalse abi tõttu)
- (pikaajaline) kontaktläätsede kandmine
- Silmade ärritus tuuletõmbuse, kliimaseadme, UV-kiirguse, kemikaalide (nt kloor, formaldehüüd), kosmeetikatoodete poolt
- Silma sattunud võõrkehad (nt tolm, suits, lahtised ripsmed või ripsmed, mis on endiselt kinni, kuid valesti joondatud)
- silmavigastused (nt sarvkesta abrasioon)
- vanusega seotud sidekesta muutused
- konjunktiviit (konjunktiivi põletik)
- Blefariit (silmalaugude põletik)
- sklera põletik (skleriit)
- sarvkesta põletik (keratiit)
- Stye
- Rahetera
- Sicca sündroom (Sjögreni sündroom)
- Lööve silmal
- Kasvajahaigused
- allergia (nt heinapalavik)
- teatud ravimid
Allergia: sageli kahjustatud silmad
Silmade sügelemise kõige levinum põhjus on ilmselt allergia. Konjunktiiv joondab silmalauge ja katab silmavalge. See sisaldab arvukalt immuunrakke, mis võivad tundlikult reageerida mitmesugustele tegelikult kahjututele ainetele, nagu õietolm, hallitusseente eosed või kodutolmulestade väljaheited. Seejärel vabastavad immuunrakud keemilisi aineid, mis vallandavad silmapõletiku – tulemuseks on allergiline konjunktiviit.
Umbes 20 protsenti kõigist inimestest kannatab aeg-ajalt allergilise konjunktiviidi all.
Kui aga silmad aastaringselt enam-vähem sügelevad, viitab see pigem atoopilisele konjunktiviidile. Seda allergilise konjunktiviidi vormi vallandavad teoreetiliselt pidevalt esinevad allergeenid nagu loomakõõm (kassiallergia, koeraallergia korral), kodutolmulestad (kodutolmuallergia korral) või hallitusseente eosed.
Meeslastel ja noorukitel, kes kannatavad ekseemi, astma või hooajalise allergia all, võib samuti tekkida vernalis keratokonjunktiviit. See on sidekesta ja sarvkesta samaaegne põletik, mis esineb eelistatavalt kevadel ja on suure tõenäosusega allergilist päritolu.
levinud vorm ja krooniline allergiline konjunktiviit on silmade allergiliste reaktsioonide kõige levinumad tüübid. Inimestel, kellel on näiteks heinapalavik, tolmulestaallergia või loomakarvade allergia (näiteks kassiallergia), ei ole silmade sügelemine seetõttu haruldane.
Ainult harva esinevad vallandajatena teatud toidust tingitud allergianähud silmas.
Lööve silmal
Teine tüütu sügeluse põhjus võib olla silmalööve: Silmaümbruse tundlikku nahka võib mõjutada põletikuline nahareaktsioon (dermatiit), nagu iga teinegi kehaosa. Silmalööbe põhjusteks on enamasti silmatilgad, kreemid, vedelikud või muud kosmeetikatooted – siis on tegemist nn kontaktdermatiidiga.
Dermatiit võib ilmneda sügeluse ja punase lööbega silmade all või ümber. Silmalaugud võivad paisuda, nahk võib ketendada.
Sügelevad silmad: kaasnevad sümptomid
Sügelevad silmad ei teki sageli üksi. On patsiente, kellel silmad põlevad ja sügelevad samal ajal. Samuti võib juhtuda, et üks (üks) silm on punane ja sügelev. Mõned kõige levinumad sügelevate silmadega kaasnevad sümptomid on järgmised:
- Kastvad silmad
- Põlevad silmad
- Kuivad silmad
- punased silmad
- Paistes silmad
- Surve tunne silmamunal
- Võõrkeha tunne silmas
- Sekreetne eritis silmast (mäda, veri)
- Ummistunud silmad (eriti hommikul)
Sügelevad silmad: millal pöörduda arsti poole?
- Silmavalu
- tugevalt punetavad silmad
- nägemishäired
- eritis silmast (mädane, vesine, limane)
- Palavik
Samuti pöörduge kindlasti silmaarsti poole, kui silma sügeluse põhjuseks on võõrkeha või silma sattunud saasteained. Sama kehtib ka siis, kui teil on pärast silmatilkade või -salvide kasutamist üks või kaks sügelevat silma.
Sügelevad silmad: uuringud ja diagnoosimine
Sügelevate silmade spetsiifiliseks raviks peab arst kindlaks tegema sügeluse põhjuse. Selleks viib ta esmalt läbi üksikasjaliku arst-patsiendi konsultatsiooni, et saada patsiendi haiguslugu (anamnees). Seejärel järgneb vajadusel erinevad uuringud.
Meditsiiniline ajalugu
Anamneesi käigus võib arst küsida teilt muu hulgas järgmisi küsimusi:
- Kaua su silmad sügelevad?
- Kas silm sügeleb ühe- või kahepoolselt?
- Kas teie silmad sügelevad püsivalt või ainult teatud olukordades?
- Kas silma võis sattuda võõrkehi, nagu tolm, kemikaalid või muud ärritavad ained?
- Kas te kasutate mingeid ravimeid, näiteks silmatilku või silmasalve?
Eksamid
Loomulikult on diagnoosi leidmiseks hädavajalikud mitmesugused silmauuringud. Näiteks kontrollib arst pupillide suurust, silmade reaktsiooni langevale valgusele ja silmade liigutusi. Muud uuringud, mis võivad paljastada silmade sügeluse põhjuse, on järgmised:
- Nägemise test (silmade väsimise välistamiseks).
- Pilulambi uuring (silma erinevate osade hindamiseks)
- Pisaravedeliku uurimine
- Allergiatest
- Tampoon silmast (kui kahtlustatakse silma sügeluse nakkuslikku põhjust)
Sügelevad silmad: ravi
Mis aitab sügelevate silmade vastu? See sõltub alati sügeluse põhjusest.
Kuivate silmade puhul aitavad näiteks silmatilgad, mis hoiavad silma niiske ja elastse. Nad ei võitle mitte kuiva silma põhjuse (nt Sjögreni sündroomi) vastu, vaid sümptomiga – silmasügelusega.
Bakteriaalse konjunktiviidi korral määrab arst paikse antibiootikumipreparaadi silmasalvi või silmatilkade kujul. Lisaks või alternatiivina kasutatakse mõnikord antibiootikume tablettide kujul. See on vajalik näiteks siis, kui bakteriaalne infektsioon teistes kehaosades on levinud silmadesse.
Kui silmad allergia tõttu sügelevad, on põhjuslik ravi võimalusel allergeeni vältimine. Hüposensibiliseerimine on võimalik ka teatud tüüpi allergiate korral. Ägedate allergia sümptomite leevendamiseks määrab arst antihistamiinikumid tablettide või silmatilkade kujul. Need leevendavad silma sügelust (ja muid allergia sümptomeid), pärssides neurotransmitteri histamiini vabanemist. Rasketel juhtudel võib osutuda vajalikuks kortisooni sisaldavate silmatilkade kasutamine.
Silmalööbe korral sõltub ravi põhjusest. Seega võivad abiks olla spetsiaalsed salvid ja kompressid. Rasketel juhtudel võib osutuda vajalikuks ravida silmaalust (või ümberringi) löövet kortisooniga.
Kui silmade sügelemine on põhjustatud ravimist (silmatilgad, silmasalv vms), määrab raviarst võimalusel teistsuguse ravimi või kohandab annust.
Ärge kunagi lõpetage ravimi võtmist ilma arstiga nõu pidamata. Samuti ei tohiks te kunagi ise preparaadi annust muuta.
Kui silmade sügelemise (ja võib-olla ka põletuse) põhjuseks on nägemiskahjustus, vajate sobivat visuaalset abivahendit – prille ja/või kontaktläätsi.
Sügelevad silmad: mida saate ise teha
Kui kontaktläätsede kandmine paneb silmad sügelema ja põlema, tuleks mõneks ajaks nägemisabivahendid välja võtta ja paar päeva hoopis prille kanda. Siis saavad silmad rahuneda.
Kui sügelevad silmad on põhjustatud kosmeetikatoodetest, vältige neid võimalusel. Abi võib olla ka ilma parfüümita või kunstlike lõhnaaineteta toodetele üleminekust.
Kui teie silmad põlevad ja sügelevad, kuna need on pika ekraanitöö tõttu ärritunud, võivad abiks olla silmade lõdvestusharjutused. Mõned näited:
- Vaadake asju teadlikult tähelepanelikult erinevatel kaugustel (keskendage oma silmad iga kord!).
- Aeg-ajalt katke silmad kätega ja laske neil paar minutit puhata.
- Asetage pöidlad oimukohtadele ja masseerige nimetissõrmedega silmakoopa ülemist serva (ninajuurest väljapoole).
- Arvutiekraani taga töötades sulgege sageli mõneks sekundiks silmad. Samuti võite proovida kirjutada paar lauset "pime".
Kui silma sügeluse põhjuseks on kokkupuude kemikaalidega, tuleb silmi kohe puhta veega loputada (v.a. silmasöövitava lubja korral – loputamine süvendab põletust!). Seejärel pöörduge viivitamatult arsti poole. Vajadusel tooge talle kõnealune kemikaal (nt puhastusvahend), et ta saaks vajadusel rakendada spetsiaalseid ravimeetmeid.
Sügelevad silmad: kodused abinõud
Kodused abinõud aitavad sageli sügelevate, punetavate ja põletavate silmade ning sügelevate silmalaugude korral. Pange silmale või silmadele külm kompress. Selleks sobivad külmas vees leotatud ja välja väänatud lapid. Vee asemel võid kasutada ka jahutatud teed (näiteks kummel, saialill või salvei). Või võite silmale asetamiseks kasutada sügavkülmast võetud külma kompressi või sügavkülmast võetud teraviljapatja (kirsiaugu padi).
Ärge kunagi asetage külmi kompresse ega külmapakke otse silmaümbruse tundlikule nahale, vaid mässige need esmalt õhukese puuvillase riide sisse.
Jätke kompress (vms) silmale nii kauaks, kuni külm teile tundub. See võib sageli tõhusalt leevendada sügelevaid silmi. Kuid kui külm muutub ebamugavaks, eemaldage koheselt kompress.
