stress luumurru

Määratlus

Mõiste stress luumurd nimetatakse ka väsimusmurruks ja see viitab luumurdule, mille põhjustab luu püsiv ülekoormus mehaanilises mõttes. Sellised stressimurrud esinevad peamiselt aastal luud mis peavad kandma suurt osa meie kehakaalust, st peamiselt jalgadel. Stressimurrud ei ole põhjustatud traumaatilisest sündmusest nagu teised luumurrud, vaid need tekivad pikema aja jooksul. Teatud pideva ülekoormamise kaudu luud ja liigesed, nt teatud spordialade, näiteks pikamaa jooksmine, luu kahjustub üha enam, kuni lõpuks a luumurd esineb.

Stressimurru põhjused

Põhimõtteliselt stress luumurd on väsimusmurdude korral eristatav puudulikkusest. Stressi murd on põhjustatud muidu terve luu püsivast ülekoormusest ja esineb kõige sagedamini võistlevas ja vastupidavus sportlased. Puudulikkuse murd tekib seevastu eelnevalt kahjustatud luud kui luustruktuuri on juba kahjustanud mõni luuhaigus, näiteks reumatoid artriit, rahhiit or Osteoporoosi.

Stressimurd on põhjustatud püsivast ülekoormusest või liiga sagedasest, liiga pikast või valest laadimisest. Järk-järgult tekivad luuaines peened praod, nn mikrolõhed. Need paranevad tavaliselt mõne aja pärast, kuid mitte siis, kui sama stress jätkub püsivalt.

See on eriti levinud teatud spordialadel, näiteks pikamaa jooksmine. Stressimurrud tekivad eelkõige treeningvigade tõttu. Lisaks on olemas nn köha luumurd, kus ribid või selgroolüli protsessid võivad kroonilise raske köha tõttu puruneda.

Teatud olukordi võib kirjeldada kui riskitegureid, nii et teatud treeningmeetodite korral võib muidu terve luu puhul tekkida stressimurd. Näiteks järsk muutus jooksmine kiirus, liiga kõva pind või kaalu suurenemine võivad olla stressimurdude eest vastutavad. Väike lihasmass, väike vasika ümbermõõt, a dieet või teatud ravimid (näiteks kortisoon) võib soodustada stressimurru arengut.