Peenis lõpeb sugutipeaga - sugutipeaga. Üleminek moodustub peenise keha ja sugutipea vahel vao (sulcus coronarius) kaudu. Glansi enda kehas on jätkunud corpus spongiosum glandis, ureetra corpus cavernosum. Viimane vastutab ka sugutipea kuju eest.
Mis on sugutipea peenis?
Terminit "peenise peenis" kasutatakse imetaja peenise sugutite kirjeldamiseks. Glan või sugutipeenis on paksenemine, mis toimub meessuguelundi esiotsas. Kui peenist pole ümber lõigatud või kui tal on erektsioon, katavad sugutipead eesnahaga osaliselt või täielikult sugutipead. Erektsiooni ilmnemisel ilmuvad eesnaha tagasitõmbumisel sugutipead välja. Kui sugutipea ei suuda eesnaha isegi mehaanilise abiga osaliselt või isegi täielikult välja tõrjuda, nimetatakse seda eesnaha kitsenduseks, mis on ilmselt tuntuim probleem, mis meestel võib esineda.
Anatoomia ja struktuur
Aju- või sugutipeenis jaguneb nii sugutipeaks (corona glandis) kui ka sugutipeaks kael (collum glandis). Lisaks frenulumile (eesnaha frenulum) kui ka sisemisele eesnahale on sugutipea inimese üks erogeensetest tsoonidest. Eriti oluline on sugutite alumine serv, kuna enamik neist närve siit läbi minna. Glanid nahk (cutis glandis) on lamerakk epiteel väga vähese keratiniseerumisega ja rasvade näärmed. Glanil on arvukalt närvilõpmeid; all epiteel seal on ka Meissneri korpused, mis vastutavad haptilise taju eest. The epiteel on väga õhuke (kui peenist ei lõigata ümber), nii et rakukihte on ainult kaks või maksimaalselt kolm. Seetõttu on ka kõige väiksemaid stiimuleid võimalik tajuda väga tugevalt ja intensiivselt. Kui ümberlõikamine on läbi viidud, võib keratiniseerumine olla paksem ja rohkem väljendunud, nii et mehaanilisi stiimuleid tajutakse vähem intensiivsetena. Erutuse läbiviimine - mis toimub dorsalise peenise närvi kaudu - mõjutab nii meeste orgasmi kui ka ejakulatsioonirefleksi. Glansi peenise sisemus on moodustatud peenise korpuse (ureetra corpus cavernosum) esiosast; seda nimetatakse ka nn glans corpus cavernosum glandiseks. See moodustis vastutab ka erektsioonide tekkimise ajal sugutipea suurenemise eest. Formatsioon mängib rolli ka sugutite otseses suuruses. Isane ureetra jookseb glansi sees. The ureetra avaneb siis käharate otsas; siit leitakse ka väline kusiti ava (ostium urethrae externum). Peenise võlli ja sugutipea vahel on üleminek, mida nimetatakse koronaalvaguks. Koronaarvagu esindab - võrreldes peenise varrega - paksenemist. Ligikaudu 10 protsendil kõigist juhtudest on meestel väikesed väljaulatuvad punktid otse sugutipea serval, mida kirjeldatakse sarveotstena. Need ei ole haigused ja neid pole vaja ravida. Neid sarvemoodustisi nimetatakse ka “peenise okasteks”. Nn sarviseid näpunäiteid segatakse korduvalt kondüloomid; need esindavad haigust, mida tuleb ravida.
Funktsioon ja ülesanded
Glan, peenise ots, on varustatud arvukate närvilõpmetega. Sel põhjusel on sugutipea eriti tundlik stiimulite suhtes; lõppkokkuvõttes närve mõõta erutusastet ja mõõtmine edastatakse seejärel ejakulatsioonikeskusesse. See asub alumises osas selgroog inimkeha. Kui erutus jõuab teatud tasemeni, mis varieerub olenevalt mehest, kogeb ta orgasmi ja seemnepurset. Glanil pole muid funktsioone ega ülesandeid; seda peetakse peenise pikenduseks. Glansis on ka nn uriini väljavool või mehe ejakulaat. See transporditakse läbi ureetra.
Haigused
Tuntumate haiguste hulgas on näiteks tammetõru põletik. Balaniidiga kaasneb tavaliselt balanopostiit, nn põletik eesnaha. Haigus avaldub sügeluse all ja seda ravitakse mitmesuguste vahenditega salvid. Kas see haigus on nakkav, nii et ka naine võib haigestuda põletik, peab arst kindlaks tegema, millised põhjused on sugutipõletik. Mõnikord võib tekkida ka glansi kasvaja, mida kirjeldatakse ka kui peenise kartsinoomi. Kasvaja võib avalduda otse sugutil, kuid võib esineda ka otse peenisel. Kuid selline kasvajahaigus on haruldane; ainult kõige haruldasematel juhtudel esinevad sellised kasvajad otseselt mehe sugutitel. Kas kasvaja on pahaloomuline või millist haiguse kulgu tuleb karta, saab arst määrata ainult individuaalselt, kuna on nii vorme kui ka väljakasvu, nii et selle kohta ei saa üldist hinnangut kirjutada. Fimoos on ka üks tuntumaid “haigusi”, mis võivad esineda sugutipea mehel. Siin räägitakse nn eesnaha kitsendamisest. See võib ilmneda juba beebi- või imikueas, kuid võib avalduda ka aja jooksul (mitmel põhjusel). Fimoos ravitakse tavaliselt kirurgiliselt, kuigi neid on erinevaid ümberlõikamine (täielik ümberlõikamine või osaline ümberlõikamine). Religioossete protsesside ja rituaalide raames toimuvatel ümberlõikamistel pole midagi pistmist eesnaha kokkutõmbumisega. Siin on esiplaanil riitus või hügieen.
Tüüpilised ja levinud peenisehaigused
- Erektsioonihäired (erektsioonihäire impotentsus).
- Tugevusprobleemid
- Enneaegne ejakulatsioon
- Peenise kaasasündinud kõverus