Tüsistused operatsiooni ajal
Operatsiooni ajal võivad tekkida järgmised tüsistused: Fantoomvalu aasta jooksul on suur probleem amputatsioon. Vaatamata kehaosa puudumisele, valu ja ebamugavustunne on endiselt käes või jalg seda pole enam olemas. Muudetud staatika võib kahjustada ka selgroogu ja liigesed. - ümbritseva koe kahjustus
- Verejooks
- Infektsioonid
- Haavade paranemise häiredja
- Armastamine
- Proteesist põhjustatud survekahjustused
- Närvivalu
- Mitteloomulikud ühendused veenide ja arterite vahel (šundid) ja
- Halvatus
Ennustus
Opereeritud kehaosa edukat paranemist näitab
- Kohalike kudede hea toitumine
Amputatsiooni põhjused
Erinevad põhjused võivad pärast seda muuta vajalikuks amputatsioon. Nende hulka kuuluvad näiteks rasked vigastused, mille korral veri laevad ja närve lõigatakse või kude tugevalt hävitatakse, nii et kehaosa ei saa enam paraneda. Kõige sagedamini viib raske vereringehäire siiski lõpuks amputatsioon kehaosadest, mida pole enam piisavalt varustatud veri, näiteks varbad.
See arteriaalne oklusiivne haigus, mida nimetatakse ka aknakatteks, võib olla põhjustatud mitmesugustest riskiteguritest. Peamiselt vastutavad suitsetamine, ülekaaluline ja ravimata kõrge vererõhk. Samamoodi halvasti kontrollitav diabeet viib vereringehäireteni, eriti jalgades, nii et diabeetikutel on amputatsioonirisk 15 kuni 20 korda suurem.
Lisaks sellele tavaliselt aeglaselt suurenev halvenemine veri ringlusse, äkki oklusioon kohta veresoon kätes või jalgades võib halvimal juhul vajada amputeerimist. See võib ilmneda näiteks teatud südame rütmihäirete korral, mis põhjustab a verehüüve mis ummistab veresoon. Teised vaskulaarsed haigused, näiteks veenid, võivad lõppkokkuvõttes ka amputeerimise vajalikuks muuta. Harvadel juhtudel vähk näiteks luu on põhjus, miks kehaosa tuleb amputeerida. Reeglina tehakse amputeerimine viimase järelejäänud meetmena ainult siis, kui kahjustatud kehaosa pole enam perspektiivi säilitada.
Seotud sümptomid
Amputatsioonile eelnevad kaasnevad sümptomid on sageli halvasti või üldse mitte ravivad haavad kätel või jalgadel ning püsivad valu. Kui need ilmnevad mitte ainult stressi ajal, vaid juba puhkeseisundis, ei saa eelseisvat amputeerimist mõnikord enam vältida. Raske infektsiooniga, mis lõppkokkuvõttes toob kaasa amputeerimise vajaduse, kaasnevad sageli sellised sümptomid nagu palavik, külmavärinad ja väsimus.
Pärast amputeerimist, kui haav paraneb hästi, pole peale amputeeritud kehaosa põhjustatud funktsioonikaotust kaasnevaid sümptomeid. Kuna aga amputeerimine on tavaliselt vajalik vaeste patsientidega immuunsüsteemi (nt diabeetikud) ja ebapiisav vereringe, haavade paranemist häired pole haruldased, eriti suuremate amputeerimiste korral. Eriti, valu jääkjäseme piirkonnas võivad tekkida.
Mõnel juhul kurdavad patsiendid ka nn fantoomvalu menetluse käigus. Sel juhul tajutakse valu või muid ebameeldivaid aistinguid (näiteks kipitust) sellest kehaosast, mis tegelikult amputeeriti. Raske infektsiooniga, mis lõppkokkuvõttes toob kaasa amputeerimise vajaduse, kaasnevad sageli sellised sümptomid nagu palavik, külmavärinad ja väsimus.
Pärast amputeerimist, kui haav paraneb hästi, pole peale amputeeritud kehaosa põhjustatud funktsioonikaotust kaasnevaid sümptomeid. Kuna aga amputeerimine on tavaliselt vajalik vaeste patsientidega immuunsüsteemi (nt diabeetikud) ja ebapiisav vereringe, haavade paranemist häired pole haruldased, eriti suuremate amputeerimiste korral. Eelkõige võib tekkida valu jääkjäseme piirkonnas. Mõnel juhul kurdavad patsiendid ka nn fantoomvalu menetluse käigus. Sel juhul tajutakse valu või muid ebameeldivaid aistinguid (näiteks kipitust) sellest kehaosast, mis tegelikult amputeeriti.
