Jalgade anatoomia
Reieluukael | Reie
Reieluukael Reieluukael (collum femoris) on reieluu anatoomiline osa, mis ühendab võlli (corpus femoris) peaga (caput femoris). Kollumi ja femorise keha vahele moodustub teatav nurk (koll-diafüüsi nurk), mis peaks jääma vahemikku 125 kuni 135 kraadi. Ühelt poolt on kael… Reieluukael | Reie
Liigendid | Reie
Liigesed Puusaliiges kujutab endast seost reie ja puusa vahel (Articulatio coxae). See on mutriühendus, kuulliigendi erivorm. Liigese pea on selgelt rohkem kui poolel teel acetabulumis. Pistikupesa (atsetabulum) moodustab vaagen, liigesepea on reieluu pea ... Liigendid | Reie
Närvid reiel | Reie
Reie närvid Reie närviline innervatsioon viiakse läbi erinevate vaagnärvipõimiku (Plexus lumbosacralis) närvide kaudu. Nimmepõimikust väljub suguelundite närv, mis innerveerib tundlikult munandikotti ja väikest osa reie siseküljel. Reieluu närv pärineb ka… Närvid reiel | Reie
Reie haigused Reie
Reie haigused Reieluukael (mida nimetatakse ka lihtsalt reieluukaela murruks) on väga levinud luumurd. See mõjutab peamiselt postmenopausis naisi ja osteoporoosi põdevaid patsiente. Anatoomiliselt jaguneb reieluukaela murd kesk- (liigesekapsli sees) ja külgsuunaliseks (liigesekapslist väljapoole). Lisaks on… Reie haigused Reie
Kokkuvõte | Reie
Kokkuvõte Reie koosneb inimkeha suurimast torukujulisest luust (reieluust) ja arvukatest lihastest, mida kasutatakse eriti liikumiseks ja püsti seismiseks. Need on jagatud kolmeks suureks rühmaks: Reie on puusaliigese kaudu ühendatud pagasiruumi ja põlveliigese kaudu sääreosaga. Erinevad… Kokkuvõte | Reie
Jala vaskularisatsioon
Arterid Alajäsemete arteriaalne varustus pärineb suurest kõhu aordist. Siit hargneb välimine ja sisemine vaagnaarter: välimine niudiarter ja sisemine niudiarter Sisemise niudearteri oksad läbivad vaagna ja hargnevad edasi oma lõppharudesse. Arteria iliolumbalis varustab… Jala vaskularisatsioon
Veenid | Jala vaskularisatsioon
Veenid Jalaveenid jagunevad pindmisteks ja süvaveenideks. Pindmised veenid kulgevad otse naha alla ja ilma nendega kaasnevate arteriteta, samas kui süvaveene nimetatakse sageli arteriteks ja need jooksevad koos nendega. Pindmised ja sügavad veenid on ühendatud veenide ühendamise teel (Vv. Perforantes). Suurim pindmine veen… Veenid | Jala vaskularisatsioon
Jala liigesed Jala anatoomia
Jalaliigesed Kõik hüppeliigesed, välja arvatud hüppeliigesed, on amfiartroosid, st „päris” liigesed, millel on liigestevahe: Articulatio calcaneocuboidea Articulatio tarsi transversa (Choparti liigesjoon) Siin on talla- ja kannaosa eraldatud edasi asuvad tarsaalsed luud: Articulatio cuneonavicularis Articulatio cuneocuboidea Articulationes intercuneiformes Calcaneocuboid articulatio… Jala liigesed Jala anatoomia
Lühikesed jalalihased Jala anatoomia
Lühikesed jalalihased Lühikeste jalalihaste tähtsus piirdub jalakaare pingega. Siin on ka selge struktuur: suure varba kast Väike varbakarp Keskmise lihase karp Siiski tuleb öelda, et paigutus ja närvivarustus on sarnased ... Lühikesed jalalihased Jala anatoomia
Jala anatoomia
Jalamil on erinevused inimeste ja neljajalgsete vahel kõige märgatavamad. Erinevalt paljudest neljajalgsetest sõpradest vajavad inimesed normaalseks ja turvaliseks seismiseks jalga, mis toetub maapinnale 2 või 3 punktiga. Jalg on alajäsemega ühendatud pahkluu liigestega. Eristatakse ülemist… Jala anatoomia
Kokkuvõte | Sääreosa
Kokkuvõte Sääreosa koosneb kahest luustruktuurist: sääreluu (sääreluu) ja sääreluu (fibula). Need on ühendatud reiega põlveliigese kaudu ja pahkluu luudega (talus) ülemise hüppeliigese kaudu. Sääre lihased on jagatud kolme rühma: Kuna need üksikud lihasrühmad ... Kokkuvõte | Sääreosa