Jala liigesed
Välja arvatud pahkluu liigesedKõik tarsaal liigesed on amfiartroosid, st “päris” liigesed, millel on ühine ruum: Articulatio calcaneocuboidea Articulatio tarsi transversa (Choparti liigendjoon) Siin eraldatakse talus ja kanna luu kaugemal asetsevatest tarsaluudest: Articulatio cuneonavicularis Articulatio cuneocuboidea Articulationes intercuneiformes
- Kalkaneokuboidne liigend
- Articulatio tarsi transversa (Choparti liigendjoon)
- Näärmelüli liigend
- Cuneocuboid arter
- Articulationes intercuneiformes
Pingul liigesed seob tugevalt pöialuud või selle luud: Articulationes tarsometatarsales: tihedate sidemete abil tugevdatud tarsometatarsaalsete liigeste liikumisvabadus on tõsiselt piiratud. Vaid kahel välisel tarsometatarsaalsel liigendil on veidi suurem liikumisvabadus. Articlationes intermetatarsales: See on 2. – 5 metatarsaalne luu.
See liiges on kinnitatud ka pinguliste sidemete abil ja seetõttu on selle liikuvus piiratud. - Articulationes tarsometatarsales: jalgade metatarsofalangeaalsed liigesed, mida tugevdavad tihedad sidemed, on nende liikumisvabaduses tugevalt piiratud. Vaid kahel välisel tarsometatarsaalsel liigendil on veidi suurem liikumisvabadus.
- Articlationes intermetatarsales: See on 2. – 5 metatarsaalne luu. See liiges on kinnitatud ka pinguliste sidemete abil ja seetõttu on selle liikuvus piiratud. Varbalülid on nn diatroosid ehk “valeliigesed”: Articulationes metatarsophalangea: metatarsofalangeaalsed liigesed metatarsa ja varvaste vahel.
Funktsionaalselt on need 2 vabadus- või liikumisastmega kuulliigendid. Articulationes interphalangea pedis: need liigesed asuvad varvaste keskmise ja otsa liigeste vahel. Seda tüüpi liigend on (funktsionaalselt) hingeühendus.
- Articulationes metatarsophalangea: metatarsofalangeaalsed liigesed varvaste metatarsophalangeal ja metatarsophalangeal liigeste vahel. Funktsionaalsest vaatenurgast on see 2 vabadus- või liikumisastmega kuulliigend. - Articulationes interphalangea pedis: need liigesed asuvad varvaste keskmise ja otsa liigeste vahel. Seda tüüpi liigend on (funktsionaalselt) hingeliigend.
Ligamentne aparaat
Sarnaselt käega on sidemeaparaat keeruline ja koosneb paljudest tugevatest, kollageensetest sidemetest. Sidemed, mis pärinevad sisemusest pahkluu moodustavad omamoodi kollageen- kiudplaat (Ligamentum deltoideum) ja koosneb neljast järgmisest osast ning neid nimetatakse kesktagatise sidemeteks: Pars tibiotalaris posterior Pars tibiocalcanea Pars tibiotalaris anterior Pars tibionavicularis Neil kõigil on ühine päritolu sissepoole suunatud malleolaarsest kahvlist, luust eendist sääreluu alumine ots. Koos fibula külgmise malleoluskahvliga kahestub see pahkluu.
Sidemete algus asub pahkluu luu abaluud luu ja kanna luu. Neist kahel (pars tibiocalcanea ja pars tibionavicularis) on isegi madalamale pahkluu liiges. Nende sidemete funktsioonil on jala mehaanika jaoks suur tähtsus.
Seega takistavad kõik neli sidet jala valgusest. See on valgusasend ehk liigeseasend, kus liigend on kõverdatud külgsuunas ja sissepoole. Tuntud näide on põlveliigutus.
Lisaks põhjustab see pärssimist hääldus madalamas pahkluu liiges, mis vastab jala külgserva tõstmisele ja jala siseserva samaaegsele langetamisele. 3 külgmist külgmist sidet, mis algavad välisest pahkluust, nimetatakse järgmiselt: Ligamentum talofibulare posterius Ligamentum calcaneofibulare Ligamentum talofibulare anterius Nagu juba mainitud, on ka 3 sidemel ühine päritolu. Nad alustavad luust protsessist ja kael pahkluu luu ja kanna luu. Ligamentum calcaneofibulare on ainus side, mis mõjutab alumist pahkluu liiges. - Pars tibiotalaris posterior
- Pars tibiocalcanea
- Eesmine sääreluu pars
- Pars tibionavicularis
- Tagumine talofibulaarne sideme
- Kaltanofibulaarne sideme
- Talofibulaarne eesmine sideme
