Põllumajanduses kasutatav muld on tõsiselt saastunud peamiselt pestitsiidide ja väetiste, keskkonna saasteainete, raskmetallide, happelise vihma väävel- ja lämmastikhapetega, aga ka reostuse ja jäätmetega. Selle tulemusena satuvad toidu kaudu ja seega ka inimkehasse patogeensed (haigusi põhjustavad) ained, näiteks väetistest, pestitsiididest ja püsivatest süsivesinikest pärit nitraadid. Keskkonnategurid: muld
Elektromagnetilise kiirguse spekter on väga ulatuslik. See hõlmab muu hulgas raadiolaineid, mikrolaineid, infrapunakiirgust, nähtavat valgust, ultraviolettkiirgust ning röntgen- ja gammakiirgust. Ainus erinevus seda tüüpi lainete vahel on nende sagedus ja seega ka energia. Euroopa Keskkonnameditsiini Akadeemia töörühma “EMF” juhend… Elektromagnetiline kiirgus
Põllumajandus Lõunapoolsetes riikides on põllukultuuride saagikus väiksem kui paar aastat tagasi. Inimesed ja haigused Hingamissüsteem Sooja kliima suurenemine See pikendab oluliselt heinapalaviku hooaega (rhinitis allergica). Põhjus on selge: mõned õietolmud lendavad varem - teised lendavad hästi oktoobrisse. Prantsusmaal ja Itaalias on ambroosiallergia juba muutunud … Keskkonnategurid: kliimamuutuste tagajärjed
Mida teevad infrapunakiired? Infrapunakiirgus-infrapunakiirgus, mida nimetatakse ka ülipunaseks kiirguseks-või soojuskiirgus tähendab elektromagnetlaineid nähtava valguse ja pikema lainepikkusega mikrolainekiirguse vahel. See vastab lainepikkuste vahemikule umbes 780 nm kuni 1 mm. Lühilaine IR-kiirgus (alates 780 nm) on… Infrapunakiirgus
Kliima muutub üha enam. Globaalse soojenemise ja kasvuhooneefekti teemad on meie pidevad kaaslased. Inimene sekkub loodusesse märkimisväärselt, mis pole ilma negatiivsete tagajärgedeta - inimestele ja loodusele. Üldiselt on temperatuur kõrgem. Suvel ja talvel tõusevad temperatuurid ja talvel on külma vähem. Kuivad perioodid… Kliima ja kliimamuutused
Millised faktid toetavad inimtekkelisi-inimtegevusest tingitud-kliimamuutusi? Süsinikdioksiidi (CO Metsade hävitamine Praegune CO2 kontsentratsioon atmosfääris on praegu 1850%. CO280 on kliimat muutv gaas… Keskkonnategurid: kliimamuutused
Müra on mõiste, mida kasutatakse helide (helide; mehaaniliste vibratsioonide) kirjeldamiseks, mis oma struktuuri (tavaliselt valjuse) tõttu võivad häirida, tekitada stressi ja/või kahjustada keskkonda (antud juhul: inimesi). Müra on tänapäeval igal pool. Peaaegu kõik puutuvad kokku müraga igapäevaelus (liiklusmüra), vabal ajal spordiga ja… Keskkonnategurid: müra
Õhk on gaaside segu; koosneb peamiselt lämmastikust (78%) ja hapnikust (21%). Lisaks on väärisgaasi argooni (0.9%) ja süsinikdioksiidi (0.04%), aga ka väiksemas koguses muid aineid (nt radooni*, lämmastikoksiide jne). * Muud radooni allikad on joogivesi ja maagaas; vaata allpool… Keskkonnategurid: õhk
Radioaktiivsust peetakse muu hulgas kasvajahaiguste põhjustajaks: Radioaktiivsete materjalide kiirgus ja röntgenikiirgus võivad vallandada pahaloomulisi kasvajaid. Selle kiirguse energia on nii suur, et see võib aatomitel ja molekulidel käivitada “ionisatsioone”, st muuta nende laengut ja seeläbi näiteks katkestada sidemed, mis molekule koos hoiavad. … Radioaktiivne kiirgus
Ultraviolettkiirgus (UV-kiirgus) on elektromagnetiline kiirgus, mille lainepikkus on alla nähtava valguse (100 nm kuni 400 nm), kuid pikem kui röntgenikiirgus. Ultraviolett tähendab sama palju kui violetset (Ultra lat.: Kaugemal). Violetne on nähtava valguse lühim lainepikkus. Ultraviolettkiirgust ei taju enam… UV-kiirgus meditsiinis
Normaalsetes või looduslikes tingimustes on meie põhjavesi ideaalne joogivesi. Inimeste sekkumise tõttu loodusse aga veetase langeb, seega pole joogivesi enam pelgalt põhjavesi, vaid ka pinnavesi. Pinnavesi ja põllumajandus Pinnavesi sisaldab põllumajandusjääke - väetiste nitraate, pestitsiide, näiteks pestitsiide, veterinaar-… Keskkonnategurid: vesi
