Põllumajanduses kasutatav muld on tõsiselt saastunud peamiselt pestitsiidide ja väetiste, keskkonna saasteainete, raskemetallid, väävel- ja lämmastik happed happevihmad, aga ka reostus ja jäätmed. Selle tulemusena satuvad patogeensed (haigusi põhjustavad) ained nagu väetistest saadud nitraadid, pestitsiidid ja püsivad süsivesinikud toitu ja seeläbi inimese organismi mulla kaudu.
Saasteained toidus - võimalikud kaebused ja haigused:
- Üldised sümptomid - nagu halb enesetunne väsimus, ärrituvus, peavalu, seedehäired, liigeste ja lihaste kaebused.
- Immuunpuudulikkus - suurenenud vastuvõtlikkus infektsioonidele.
- Õpiraskused ja intelligentsuse vähenemine lastel
- Ärritus nahk ja hingamisteed - suurenenud risk bronhiaalastma.
- Keskse kahjustamine närvisüsteem, mis võib viima et aju kahju.
- Närvikahjustused - krambid, halvatus, kooma, nägemis- ja kõnnakuhäired.
- Hüpertensioon (kõrge vererõhk)
- Südamehaigused - südame rütmihäired
- Geneetiline kahjustus
- Katkestamine kops, maks ja neer funktsiooni.
- Suurenenud vähirisk tänu nitrosamiinidele
- Nitraat on potentsiaalselt toksiline ühend: nitraat redutseeritakse kehas nitritiks bakterid (sülg/kõht).
- Nitrit on reaktiivne oksüdeerija, mis reageerib eelistatult veri pigment hemoglobiin, muundades selle methemoglobiiniks. Lisaks moodustavad nitritid (sisaldades muu hulgas ka vinnutatud vorsti ja lihatooteid ning valminud juustu) sekundaarsete amiinid (sisalduvad liha- ja vorstitoodetes, juustus ja kalades), millel on genotoksiline ja mutageenne toime. Nad soodustavad söögitoru, kõht ja maks vähk.
- Päevane nitraadisisaldus moodustab köögiviljade (salat ja salat, roheline, valge ja hiina) tarbimisest tavaliselt umbes 70% kapsas, kohlrabi, spinat, redis, redis, peet), 20% joomisest vesi (lämmastik väetis) ning 10% lihast ja lihatoodetest ning kalast.
