Venule
Inimese keha väikseimaid veene nimetatakse veenuliteks. Selle seinakonstruktsioon vein/ venule on sarnane kapillaar, kuid läbimõõt on palju suurem (10–30 mikromeetrit). Venulal pole lihaskihti.
Sageli pole venula sein täielikult suletud, anuma seina üksikute rakkude (endoteelirakud) vahel pole seoseid. Selle tulemusena valge veri rakud võivad siseneda ümbritsevasse koesse ja võidelda patogeenide ja põletikukeskustega. Valge läbipääs veri rakke läbi venulite vaskulaarseina nimetatakse diapedeesiks.
Kaelaveen
Kaelarihm vein on võime täielikult sulgeda. See võimalus on olemas, kuna kaelaveenidel on sisemise vaskulaarseina kihis (tunica intima) täiendav pikisuunaline lihaskiht. See on siiski erand; normaalne veri laevad ei saa sulgeda. Seda tüüpi vein leidub peamiselt soolestikus ja neerupealise medullas.
Portaali veenide süsteem
Portaalveen (vena portae) kogub veeniverd kõigist paarimata kõhuorganitest (kõht, soolestik, pankreas ja põrn) ja kannab selle maks. Seal voolab veri läbi kapillaar süsteem maks, kus toimuvad mitmesugused ainevahetusprotsessid. Seejärel voolab venoosne veri maksa veenide (Venae hepatis) kaudu alamjooksu õõnesveen (Vena cava halvem).
Venoosne kühm (Sinus venosus)
Inimese kehas on arvukalt veenilisi verevõtmine piirkondades. Neid nimetatakse siinusteks (mitmus: sinus), mis tähendab kühmu. Näiteks pärgarterite siinus, vere venoosse vere kogumispunkt süda, asub südames.
Venoosne põimik (Plexus venosus)
Inimese keha sisaldab ka palju pisikesi veenivõrke ja -võrke laevad. Sageli ümbritseb väikseid organeid ja näärmeid venoosne põimik, tagades sellega venoosse vere ühtlase voolamise elundi kõikidest osadest. Samamoodi pööravad paljud oreli ümber, näiteks munandid, loovad elundi ja vere vahel väga suure kontaktpinna laevad, mis viib ainete tõhusama vahetamiseni.
