Põletik põis (põiepõletik) kuulub mõnevõrra üldisemalt kirjeldatud tüsistumata kuseteede infektsioonide valdkonda. Sellisest tüsistusteta nakkusest räägitakse alati, kui neer ei mõjuta. Sageli põletik põis kaasneb ärritus ureetra.
Põhjustab
Põletiku põhjus põis on tavaliselt bakteriaalsed patogeenid. Peamised patogeenid on E. coli (mis on osa looduslikust soolefloora), samuti Proteus, Klebsiellen, Streptokokid ja enterokokid. Need bakterid, määrdunud infektsioonide kaudu jõuavad kuseteedesse ja võivad seal põhjustada infektsioone.
Seetõttu on kuseteede infektsioonide tekkimisel eriti olulised hügieenilised aspektid, näiteks pühkimise suund pärast defekatsiooni. Üldine ebapiisav vedeliku tarbimine võib samuti soodustada põiepõletikku, kuna suurem uriinimaht võib praktiliselt loputada kuseteed ja vähendada bakterite koloniseerumist. Liigne hügieen, nt intiimsete pihustite või tupe loputamisega, võib samuti kaasa aidata põiepõletiku tekkele, hävitades normaalse tupefloora. Sarnase negatiivse mõju võib esile kutsuda ka hormooni muutus tasakaal ajal menopaus.
Diagnoos
Kusepõie põletiku diagnoos erineb sõltuvalt kahjustatud patsiendirühmast. Üldiselt sümptomid registreeritud patsiendi haiguslugu, mis esindavad kliinilist pilti suhteliselt täpselt, on murrangulised. Eriti noortel, muidu tervetel naistel, kelle kohta pole märke neer kaasamine või muud komplikatsioonid, on need sümptomid diagnoosimiseks piisavad.
A uriini uurimine pole absoluutselt vajalik. Siiski tuleb esmakordselt teha ka uriini mikrobioloogiline uuring. Sageli levinud uriinipuudus, mis on saadaval ka koduseks kasutamiseks, ei suurenda oluliselt diagnoosi täpsust.
Naised aga sisse rasedus tuleb alati teha uriinianalüüs. Meeste põiepõletiku korral klassifitseeritakse tüsistusteta alles pärast võimalike tüsistuste välistamist põiepõletik on võimalik. See tähendab, et siin uuritakse ureetra ja keerulisemate põhjuste väljaselgitamiseks tuleks läbi viia ka rektaalne uuring.
Lisaks on siin oluline ka uriini uurimine. See hõlmab ka niinimetatud uriinikultuure, mille peale haigustekitajad inkubeerimise ajal kasvavad, nii et patogeeni saab täpselt määrata. Oluline on, et uriiniproov võetaks keskmise joaga uriinist ja pärast jäseme eelnevat puhastamist või huule naistel, kuna muidu võivad füsioloogiliselt esinevad väliste suguelundite patogeenid proovi võltsida.
Kui arstil on vajalik kogemus, saab uriini ka mikroskoobi all hinnata, et välistada a kuseteede infektsioon. Juhul kui kuseteede infektsioon, punane või valge veri rakke võib leida uriinist, lisaks bakterid. Põletiku väärtused veri, st CRP ja leukotsüüdid, võib samuti tõusta. Sageli esinevate põiepõletike või keeruliste protsesside korral tuleb neere ja kuseteid uurida ultraheli. Tsüstoskoopia, st põie endoskoopiline uurimine seestpoolt, ei ole tavaliselt vajalik kuseteede infektsioon.
