Ämmaemanda ametil on Euroopas väga pikad traditsioonid - esimene õpik teemal sünnitusabi kirjutati juba teisel sajandil. Ämmaemandaid saab kasutada nii haiglates kui ka vabakutselisena. Alates 1985. aastast lubatakse seda ametit õppida ka meestel - neid nimetatakse siis sünnitusarstideks.
Mis on ämmaemand?
Ämmaemandad saadavad naisi ajal ja toetavad neid rasedus ja sünnitus. Lisaks hoolitsevad nad ka emade eest sünnitusjärgsel perioodil. Ämmaemandad saadavad ja toetavad naisi ajal rasedus ja sünnitus. Lisaks hoolitsevad nad ka emade eest sünnitusjärgsel perioodil. Elukutse praktiseerimise eelduseks on kolmeaastane koolitus, mis koosneb 1,600 tunnisest teooriast ja 3,000 tunnist praktikast. Kandideerijatel peab olema vähemalt keskkooli lõputunnistus ja nad peavad olema head tervis. Teoreetilise osa käigus õpetatakse tulevastele ämmaemandatele muu hulgas anatoomilisi, bioloogilisi ja füsioloogilisi teadmisi, praktiliste sünnitusabija töö põhitõed. Koolitatavad tutvuvad ka eriala seadustega, haigla dokumentatsiooniga, vastsündinute ja imikute hooldusega. Haiguste üld- ja eriteooria on osa koolitusest, samuti teooria ravimitest, rasedate hooldamisest ja sünnitusjärgsest hooldusest. Koolitus toimub ämmaemanduskoolis. Koolituse praktiline osa läbitakse haiglas, näiteks sünnitustoas, günekoloogias ning sünnitus- ja vastsündinute osakondades. Võimalik on ka praktika vabakutselise ämmaemandaga. Koolitus lõpetatakse riigieksamiga.
Teenused ja ravi
Ajal rasedus, võib ämmaemand osutada arvukalt ennetavaid teenuseid. Näiteks võib ta kindlaks teha, kas rasedus on olemas, ja väljastada rasedus- ja sünnituslehe. Ämmaemandatel on selleks ka luba Kuula või jälgida loote süda toonid ja määrad. Nad annavad nõu tulevastele emadele näiteks raseduskaebuste korral, näiteks ebamugavustunne või iiveldus. Nad hoolitsevad rasedate naiste eest ärevuse ja enneaegse sünnituse korral. Lisaks viivad ämmaemandad läbi ka sünnituse ettevalmistamise kursusi. Ämmaemandal on lubatud iseseisvalt sünnitust esile kutsuda ja läbi viia. Kui sünnitus toimub haigla günekoloogiakliinikus, peab olema kohal arst. See kehtib ka tüsistuste tekkimisel. Ämmaemanda kohustus olla kohal on reguleeritud seadusega ja see kaotab kehtivuse vaid hädaolukordades. Sünnitus võib toimuda haiglas, aga ka sünnituskeskustes ja ambulatoorselt haiglates või meditsiinipraksistes. Lisaks saab teha ka kodusünnitusi. Sünnitusjärgsel perioodil hoolitseb ämmaemand beebi naba eest ja jälgib seda tervis ja areng. Ta nõustab ema imetamise ning vastsündinu toitmise ja hooldamise osas. Temaga saab nõu pidada ka lastekasvatuse ja vaktsineerimise küsimustes. Ämmaemand kontrollib emakas ja teeb regressioonivõimlemist.
Diagnoosimise ja uurimise meetodid enne sünnitust ja sünnituse ajal
Ämmaemand teostab palpatsiooni uuringud raseduse ajal. Kõhu palpeerimisega saab ta kontrollida kõhu asendit ja kasvu lootele. Kontrollimine emakakaela tehakse ka tupe uuringu abil. Ämmaemandad võtavad tampoonid, uurivad uriini ja mõõdavad rasedat veri surve. Samuti kontrollitakse sündimata lapse südamelöögisagedust ja tööaktiivsust. Nende üheaegseks registreerimiseks ja salvestamiseks kasutab ämmaemand kardiotokograafi (CTG), mida kasutatakse ka järelevalve sünnituse ajal. Teise võimalusena saab beebi kontrollimiseks kasutada Pinardi toru süda helid. See on tavaliselt puidust valmistatud sünnitusstetoskoop, mida on kasutatud sünnitusabi alates 19. sajandi lõpust. Lisaks süda helisid saab mõõta ka doptoniga, mille ämmaemand asetab rasedale kõhule. Elektrooniline seade, mis on sarnane ultraheli, tagab helide edastamise väljastpoolt. Kuid ämmaemand ei saa günekoloogi osutatavat abi täielikult asendada, kuna tal pole lubatud esineda ultraheli eksamid või sünnieelne diagnostika.
Millele peaks rase tähelepanu pöörama?
Kuna ämmaemand on lapseootel emaga raseduse ajal kaasas, on hea suhe suure tähtsusega. Rase naine peab end temaga kindlates kätes tundma. Isiklikele ootustele kõige paremini vastava ämmaemanda leidmiseks on vaja ka selgitada, milliseid teenuseid soovitakse kasutada. Kui on soov kodusünnituse järele, on vaja otsida ämmaemand, kes pakub seda tüüpi sünnitust. Lisaks on määrav ka elukoha lähedus. Tuttavate olemasolevad kogemused võivad otsusele ka positiivselt mõjuda. Kohustuslik tervis kindlustusseltsid katavad ämmaemanda koduvisiitide kulud kuni kaheksanda nädalani pärast sünnitust. Põhimõtteliselt tuleks selgeks teha, milliseid täiendavaid ämmaemandateenuseid vastav ravikindlustus kannab.
