Määratlus
Öine rahutus kirjeldab a seisund mille puhul - erinevatel põhjustel - on suurenenud öise rahutuse tunne. Rahutus võib olla sisemine, st psühholoogiline. Kuid võib esineda ka füüsiline rahutus koos tungiga liikuda. Öine rahutus põhjustab sageli unehäireid järgneva päevase päevaga väsimus.
Põhjused
Kas kaasnevad sümptomid ilmnevad ja millised need on, sõltub suuresti öise rahutuse põhjusest. Kui see on üliaktiivne kilpnääre, rahutus võib tekkida ka päeval. See võib põhjustada ka suurenenud ärrituvust ja närvilisust, suurenenud higistamist, südamepekslemist ja soovimatu kaalulangus.
Kui öine rahutus põhineb a dementsus võib tekkida täiendavaid sümptomeid, nagu unustamine, desorientatsioon, tegelikult tuntud isikute tunnustamata jätmine, suhtlemishäired ja isiksuse muutused koos suurenenud ärrituvuse või depressiivse meeleoluga. Kui kaebuste põhjuseks on stress, võivad ilmneda ka sellised täiendavad sümptomid nagu suurenenud ärrituvus ja emotsionaalne ebastabiilsus. Depressioon viib haudumiseni ja mõtteringideni, varase ärkamiseni, vähenenud rõõmsuseni ja huvi kaotamiseni.
Diagnoos
Kuna öise rahutuse võimalikud põhjused on väga erinevad ja enamasti kaasnevad raskesti tabatavad psühholoogilised põhjused, ei ole alati lihtne diagnoosi leida. Kõigepealt täpne anamnees ( haiguslugu) mängib otsustavat rolli. Esiteks on oluline, millal sümptomid on olnud ja kas need ilmnevad igal õhtul või ainult aeg-ajalt.
Kui neid esineb vaid aeg-ajalt, tuleks otsida võimalikke mõjutegureid, nagu õhtune liikumine, alkoholi tarbimine, hilisõhtused rasvarikkad toidud jms. Ka pärast psühholoogilisi konflikte ja stressi tuleks arutelus küsida. Ka depressioonide korral võib see jõuda öiste rahutustingimusteni, nii et arutelus ka pärast võimaliku depressioon tuleks otsida. Kui haiguslugu ei viita psühholoogilisele komponendile ega selgetele vallandavatele teguritele ning pole kahtlust rahutuks jalg sündroom, täiendavaid meetmeid nagu a veri proovi saab võtta. Sel moel näiteks hüpertüreoidism saab tuvastada.
