Sinusbradükardia

Siinus bradükardia (sünonüümid: sinusbrachükardia; vagaalne bradükardia; RHK-10 R00.1: bradükardia(täpsustamata) on suutmatus säilitada füsioloogilisi omadusi süda norm normaalne patsiendi vanuse järgi. Täiskasvanutel on see vähem kui 40-60 lööki minutis.

Asjakohase (siinuse) üldistatav künnis bradükardia ei eksisteeri.

Sinusbradükardia on a südamerütmihäired mis kuulub rütmihäirete rühma. Selle põhjuseks on ärrituse töötlemise aeglustumine siinussõlm.

. siinussõlm (nodus sinuatrialis; sünonüümid: sinuatriaalne sõlm (SA-sõlm) või Keith-Flacki sõlm) on peamine südamestimulaator kesklinn süda (= siinusrütm). See asub parempoolses piirkonnas süda suclus terminalis lähedal olev kõrv (depressioon jooksmine ülemuse ja alama asetamise vahele õõnesveen).

Öösel on südame löögisageduse langeb ja on paljudel inimestel vahemikus 45–55 lööki minutis.

Sinusbradükardiat peetakse füsioloogiliseks (ilma haiguse väärtuseta) nii noortel kui ka sportlastel.

Bradükardia hindamiseks tuleb arvestada ka südame jõudlusega. Näiteks hästi koolitatud vastupidavus sportlastel on öised bradükardiad <30–40 lööki minutis (= „südametöö ökonoomsus“), ilma sümptomiteta. Südamehaigetel ilmnevad juba ajuisheemia sümptomid nagu peapööritus (pearinglus) või minestus (lühike teadvusetus): Eakatel (umbes 70-aastastel) peetakse pulssi alla 40 löögi minutis patoloogiliseks, kuid see ei nõua ravi seni, kuni pole bradükardiaga seotud sümptomeid.

Siinusrütmi 45 lööki minutis tuleks pidada ebatüüpiliseks ja seda vajavaks diferentsiaaldiagnoos.

Patoloogilise bradükardia tunnuseks on see, et südame löögisageduse ei suurene isegi alla stress.

Patoloogilist (patoloogilist) siinusbradükardiat täheldatakse:

Sinusbradükardia võib olla paljude haiguste sümptom (vt jaotist „Diferentsiaaldiagnoosid“). Märge: Hüperkaleemia (liigne kaalium) tuleks pidada uue alguse bradükardia põhjuseks.

Üle 0.17-aastaste vanuserühmas (Saksamaal) on siinussõlmede haigus (levinud südamest) 50%.

Kursus ja prognoos: põhihaiguse ravi on esmatähtis.

Märkus. Kliiniliselt südametervislikel inimestel näib asümptomaatiline puhkeoleku pulss alla 50 / min prognoosi mõjutavat ainult siis, kui see sõltub südame löögisagedust alandavatest ravimitest:

  • Patsiendid, kellel puuduvad südame löögisagedust alandavad ravimid: suremuse lineaarne suurenemine (surmade arv antud perioodil, võrreldes asjaomase elanikkonna arvuga) koos pulsiga:
    • Grupp koos puhkamisega südame löögisageduse <50 / min: suremus ei ole oluliselt madalam kui võrdlusrühmas (puhkepulss: 60–69 / min).
    • Rühm, mille puhkepulss oli> 80 / min, näitas suremuse riski suurenemist 49% võrra, mis oli märkimisväärne
  • Südame löögisagedust langetavaid ravimeid kasutavad patsiendid: J-kujuline seos puhkepulssi ja suremuse vahel.
    • Rühm, mille südame löögisagedus on puhkeolekus> 80 / min: suremus on 255% suurem kui võrdlusvahemik.
    • Rühm, mille puhkepulss on <50 / min: suremus kasvas 142%.