Määratlus
Aspergeri sündroom on vorm autism. Seda esineb sagedamini poistel kui tüdrukutel ja tavaliselt diagnoositakse seda pärast nelja-aastast. Aspergeri sündroomi iseloomustab keeruline sotsiaalne suhtlus, näiteks empaatiavõime puudumine või vähenemine ning emotsionaalsete sõnumite, näiteks sõprade, kurbuse, viha või pahameele mõistmine.
See viib ka korduva sundkäitumiseni. Seda iseloomustab näiteks range, alati sama päevakava või stereotüüpne mängimine alati sama tegevusega. Aspergeri sündroomiga lastel on sageli eriline anne.
Neil on seda annet keskmisest rohkem ja nad on oma tegevuses väga täpsed. Aspergeri sündroomiga lastel diagnoositakse eakaaslastega võrreldes sageli kõrge IQ. Aspergeri sündroomi võib seostada teiste vaimuhaigustega. Need hõlmavad kõige sagedamini depressioon, ärevus ja obsessiiv-kompulsiivsed häired, tic-häired või skisofreenia.
Põhjustab
Praeguse teaduse seisu järgi on geneetilised tegurid Aspergeri sündroomi põhjuste esirinnas, nagu ka kõigi teiste autism. See tähendab, et Aspergeri sündroom on pärilik. On tõestatud, et Aspergeri sündroomiga lapse õdedel-vendadel on suurem risk haigestuda samasse haigusse.
Selle võib pärida ka isalt või emalt. Arutlusel on ka keskkonnategurid, kuigi siiani pole uuringute põhjal usaldusväärseid tulemusi. Pikka aega oli eksitus, et mumps vaktsineerimine oli selle põhjuseks autism.
See eeldus on teadusuuringutes juba ammu ümber lükatud. Seega pole ühendust. Pildistamisprotseduurides, nagu MRI, aju leiti, et struktuurimuutused on sagedasemad.
Diagnoos
Aspergeri sündroomi diagnoos on tõrjutuse diagnoos. See tähendab, et diagnoosi seadmiseks tuleb välistada muud vaimuhaigused ja arenguhäired. Diagnoos pannakse kliiniliste sümptomite põhjal.
Oluline diagnostiline kriteerium on lapse vanus. Aspergeri sündroom diagnoositakse pärast nelja-aastast. Kui lapsel ilmnevad enne seda aega kõrvalekalded, on see tavaliselt varajane vorm lapsepõlv autism, kuid erinevate sümptomitega kui Aspergeri sündroom.
Aspergeri sündroomi iseloomustab keskmisest kõrgem andekus keelele, mis sobib lapse vanusega ja mis tuleb ilmsiks vestluses arsti või psühholoogiga. Empaatiavõime puudumine ja teiste inimeste emotsioonide vääritimõistmine võib olla märgatav igapäevaelus teiste inimestega suheldes ning seda saab diagnoosida ka nn näotesti abil. See on emotsioonide äratundmine piltidel. Motoorset kohmakust ja motoorseid oskusi saab diagnoosida spetsiifiliste testidega kooskõlastamine ja liikuvus.
