Jaotus
Ehkki esineb palju haruldasi kilpnäärmevähke, võib suurema osa näärme kasvajatest määrata ühele neljast klassikalisest tüübist. Need klassikalised kilpnäärme kasvaja tüübid erinevad peamiselt kõige sobivama ravistrateegia poolest. Lisaks mängib prognoosis otsustavat rolli kasvaja täpne tüüp. Neli levinumat kilpnäärmevähi tüüpi on: papillaarne kilpnäärmevähk follikulaarne kilpnäärmevähk medullaarne kilpnäärmevähk
- Kilpnäärme papillaarne kartsinoom
- Follikulaarne kilpnäärmevähk
- Medullaarne kilpnäärmevähk
- Anaplastiline (diferentseerimata) kilpnäärme kartsinoom
Kilpnäärme papillaarne kartsinoom
Nn kilpnäärme tüübist on kõige tavalisem nn papillaarne kilpnäärmevähk vähk, mis moodustab umbes 60 protsenti kõigist kilpnäärmevähkidest. Kilpnäärme papillaarne vorm vähk esineb naistel palju sagedamini kui meestel. Seda tüüpi tüüpiline omadus on see, et kasvajarakud levivad kogu kehas peamiselt läbi lümfisüsteem (lümfogeenne metastaas).
Sel põhjusel vähk rakud levivad eriti emakakaela piirkonnas lümf sõlmed. Papillaarse kilpnäärmevähi prognoos on üldiselt väga hea. Kuigi tegemist on pahaloomulise kasvajaga, saab piisava raviga ravida umbes 80 protsenti haigestunud patsientidest.
Tulenevalt asjaolust, et selle ühe neljast tüübist tingitud sümptomid kilpnäärmevähk tekivad väga hilja, kasvaja diagnoositakse sageli juhuslikult. Ligikaudu 30 protsendi juures on nn follikulaarne kilpnäärmekartsinoom neljast kilpnäärmevähist teisel kohal. Samuti on täheldatud, et see vähivorm mõjutab peamiselt naisi.
Nii papillaarseid kui ka follikulaarseid kilpnäärme kasvajaid esineb meestel äärmiselt harva. Vastupidiselt papillaarsele kilpnäärmevähk, levivad follikulaarses vormis olevad kasvajarakud peamiselt veri (nn hematogeenne metastaas). Sel põhjusel tekivad tütarhaavandid (metastaasid) on eriti levinud kopsudes või aju. Isegi piisava ravi korral on seda tüüpi prognoos kilpnäärmevähk on mõnevõrra hullem.
Nn kümneaastane elulemus (kui palju patsiente on kümne aasta pärast veel elus?) On follikulaarse kilpnäärmevähi korral ligikaudu 60–70 protsenti. Nii follikulaarse kui ka papillaarse kilpnäärmevähi korral eeldatakse, et ioniseerival kiirgusel (näiteks röntgenikiirgus) on haiguse arengus otsustav roll. Sel põhjusel võib eriti palju juhtumeid täheldada varasemate tuumareaktoriõnnetustega piirkondade läheduses (näiteks Valgevenes, Ukrainas ja Venemaal). Lisaks on muud tüüpi vähkide kiiritusravi oluline riskitegur nende nelja tüüpi kilpnäärmevähi tekkeks.
