Annus
Kuna ainult osa D-vitamiini imendub toidu kaudu ja teine osa moodustub nahal endal läbi päikesekiirte, on päevaannuse juhtväärtust raske kindlaks määrata. Summa D-vitamiini keha ise sõltub paljudest teguritest, näiteks nahatüübist, elukohast ja päikesekiirgusest. Iga päev D-vitamiini soovitatav on tarbida 20 mikrogrammi, kuigi lapsed ja eakad peaksid tarbima rohkem.
Esimese eluaasta imikute puhul peetakse soovitatavaks juhiseks pool sellest kogusest, st 10 mikrogrammi päevas. Umbes 15–20 minutit päevas päikese käes viibides võib nahk toota ka osa D-vitamiinist ise. Pikem kaitsmata päikese käes viibimine pole soovitatav, sest hiljemalt 30 minuti pärast on tootmise peatamiseks toodetud piisavalt D-vitamiini. Regulaarne talvine solaariumikülastus võib aidata ka D-vitamiini taset sobival tasemel hoida.
Üleannustamine
D-vitamiini üleannustamist nimetatakse hüpervitaminoos D. D-vitamiini liia tekkimise tõenäosus on väga väike. Toidu kaudu imendub vitamiini nii vähe, et see on peaaegu võimatu. Isegi massiline kokkupuude päikesevalgusega ei tooda piisavalt D-vitamiini, et põhjustada üleannustamist. Suure koguse D-vitamiini preparaatide võtmine võib aga põhjustada D-vitamiini üleannustamist.
Sel juhul soolestikus suurenenud kaltsium on üles võetud, mida saab muu hulgas tõestada ka veri. Kui kaltsium kogus ületab teatud väärtuse, võivad veekogudesse tekkida külmhoiused veri laevad või neerudes. Lisaks võivad tekkida seedetrakti häired, mis avalduvad kui iiveldus, oksendamine, kõhukinnisus or kõhukrambid.
Südame arütmia võib käivitada ka D-vitamiini üledoos. Lastel põhjustab D-vitamiini üleannustamine kasvuhäireid ja püsivat kehatemperatuuri tõusu. Äärmuslikel juhtudel võib liiga suur D-vitamiini annus põhjustada surma. Nii üleannustamine kui ka D-vitamiini puudus võivad põhjustada kõhulahtisust. Teatud tingimustel võib osutuda vajalikuks arsti sekkumine.
