Sissejuhatus
Veel üks hiljutine beetablokaatori rakendus on migreen. Sellisel juhul ei kasutata beetablokaatoreid algselt otsese ägeda ravi korral migreen, kuid ennetamiseks. Eriti patsientidele, kes kannatavad tugeva ja regulaarse seisundi all migreen regulaarsete korduvate rünnakute korral, tuleks kaaluda ennetavat ravi beetablokaatoritega.
Kui migreeni raviks või profülaktikaks kasutatakse beetablokaatoreid, kasutatakse beetablokaatorite mitmekülgset efektiivsust ja toime profiili. See oleks ühelt poolt efekt, mida kasutatakse ka kõrge vererõhk ja südamerütmihäired ja mis on seotud süda määra vähendamine. Beetablokaatorid vähendavad adrenaliini dokkimist retseptoritesse, blokeerides beeta-retseptoreid, mis esinevad ka süda lihased.
See alandab süda määr ja ka veri surve. Migreenihaiged kurdavad tavaliselt tugevat pulseerimist valu kui valu on valuliku iseloomuga, enamasti ühepoolne. Siiani pole seda patomehhanismi veel selgelt selgitatud, kuid migreeni lähedane seos valu ja kahtlustatakse pulssi. Tuksuv migreen valu sageli pulssi sünkroniseerimine.
Töötame migreeni beetablokaatoritega?
Beetablokaatori kasutamise idee on vähendada südame löögisageduse. Kui süda lööb aeglasemalt, “saadetakse” ka valusad impulsid aeglasemalt. Veri rõhul on mõju ka migreenivalule.
Näiteks tugev valuärritus juhataja viib mõnevõrra veri rõhk (keha valureaktsioon) isegi mittevererõhk patsiendid. See viib omakorda valu suurenemiseni. Algab nõiaring.
Kuigi vererõhk migreenipatsientide arv ei ole eriti kõrge ja mingil hetkel seiskub tõus, st vererõhu langetamise ravi avaldab positiivset mõju valu tundele. Kasutatakse ka beetablokaatori täiendavat omadust. Beeta-adrenoblokaatoritel on mõju ka stiimulite edasikandumisele kindlatele närve retseptorite blokeerimisega.
See väheneb pärast beetablokaatorite võtmist. Sellisel juhul kasutatakse peamiselt valu stiimuli vähenenud ülekannet. Ühest küljest põhjustab adrenaliini vähenenud toime (blokeeritud beeta-retseptorite tõttu) valu aju, teiselt poolt aeglustub ka tegelik valu edasikandumine.
Valu tunne toimub aeglasemalt, aeglustunumalt ja seda ei tajuta enam nii intensiivselt. Beetablokaatorite kõrvaltoimet võib pidada ühelt poolt soovimatuks ja häirivaks ning teiselt poolt tegeliku ravi osaks. Sest beetablokaatorid, kui neid algselt tarvitada, võivad põhjustada ka väsimust ja rahustid.
Migreenivaludest vaevatud patsiendid peavad seda tüüpi sedatiivset toimet sageli meeldivaks ja lõõgastavaks. Puuduseks on beetablokaatori annuse ja toime suhe. Keha imiteerib beeta-retseptoreid, kui teised olemasolevad on regulaarselt blokeeritud.
Ta teeb seda sel põhjusel, et adrenergilised ained leiaksid retseptori ja toimiksid blokeerimisest hoolimata. Mida rohkem retseptoreid korratakse, seda väiksem on beetablokaatori toime. Selle harjumusprotsessi ilmnemisel tuleb sama efekti saavutamiseks beetablokaatori annust tavaliselt suurendada.
Ka sel põhjusel ei tohiks beetablokaatorite kasutamist järsult katkestada, sest keha reageeriks siis suurema toimega. Tõenäoliselt oleks seda märgata kiire võistleva pulsiga (nn tahhükardia) ja ka vererõhk. Samuti on oluline pöörata suurt tähelepanu sellele, kuidas pulss ja vererõhk beeta-retseptori blokaadi all arenevad.
Seega, kui vererõhk või pulss on liiga madal, tuleb vereringe ebastabiilsuse vältimiseks kiiresti rakendada vastumeetmeid. Beetablokaatorite hulka kuulub arvukalt ravimeid. Kõiki neid ei kasutata migreeniravis.
Vaatamata nende ühisele struktuurile on see peamiselt tingitud erinevatest biosaadavustest, st üleujutustest ja väljavoolust. Beetablokaatorid nagu metoprolool ja propanolooli kasutatakse migreeni raviks ja siin eriti uute migreenihoogude profülaktikaks. Beeta-adrenoblokaatoreid ei kasutata migreenihoogude ägedas ravis.
Põhjus on see, et äsja rakendatud beetablokaatorite toime ilmneb alles mõne päeva pärast ja pole seetõttu ägeda ravi jaoks vajalik. Eriti kui patsiendid kannatavad regulaarsete migreenihoogude all, tuleks kaaluda beetablokaatori kasutamist. Need hõlmavad väga raskeid migreenihooge ja migreenihooge, mis esinevad mitu korda kuus.
Sellisel juhul ravi metoprolool või propanolooliga tuleb alustada pärast asjakohast neuroloogilist selgitamist. Esialgu tuleks valida algannus 2.5 mg. Kui aga soovitud edu ei saavutata, võib beetablokaatorit suurendada ka 5 mg-ni. Iga beetablokaatori reguleerimine või muutmine tuleb teha sulgemise ajal järelevalve vererõhu ja südame löögisageduse. Kui a migreenihoo ilmneb beetablokaatorite kasutamisest hoolimata, ei tohiks ravimit katkestada, vaid jätkata.
Kõik selle sarja artiklid:
