Sümptomiteraapia
Sümptomiteraapia algab lapse individuaalsetest sümptomitest ja püüab neid erinevate abinõude abil parandada. Nii individuaalsed kui sümptomid konkreetsel juhul ilmnevad, peab selline ravivorm olema spetsiaalselt välja töötatud ja suunatud eesmärgiga pakkuda tuge seal, kus abi ja tuge vajatakse. Reeglina on puhas sümptomiteraapia ravivorm, mis püüab lapse lugemis- ja õigekirjaoskust parandada suunatud harjutuste ja süstemaatiliste lähenemisviiside abil. Meie arvates tuleks siiski arvestada, et sümptomite teraapia ei taandu ainult täiendavateks harjutusteks, mis täiendavate väljakukkumiskogemustega lapsi täiendavalt proovile panevad ja võib-olla ka alandavad. Sihipärane ja individuaalselt kohandatud sümptomite ja põhjuste ravi ei pea tingimata olema üksteisega täielikus kontrastis, pigem võib sümptomaatiline ravi hõlmata ka tajualasid.
Edasised teraapiaprotseduurid
Kuuldu töötlemise keskse häire (kuulmisprotsessi häire) korral pakutakse täiendavaid alternatiivseid ravivorme. Heliteraapia Tomatise, Volfi või Johansoni järgi on näide.
- Kuulmisõpetus vastavalt Tomatise meetodile
- Heliteraapia Volfi järgi
- Teraapia Johansoni järgi
Kool võib anda olulist teavet individuaalse teraapia kohta.
Tänu igapäevasele kontaktile ja õppimine (alg) olukorras on vigade tüpoloogia võimalik testitulemustest sõltumata, nii et üksikute muudatuste hindamine oleks hõlpsasti rakendatav. Kuid individuaalne tugi koolis on problemaatiline, kuna paljud klassi lapsed vajavad tavaliselt individuaalset tuge. Haridus- ja kultuuriministrite konverentsi 2003. aasta resolutsioonis (= konverents, kus osalevad kõik Saksamaa osariigi haridus- ja kultuuriministrid) peetakse Hesse piirkonnas probleemidega laste diagnoosimist, nõustamist ja toetamist uus määrus erivajadustega laste haridusega eriraskustega õpilaste ebasoodsate tingimuste hüvitamise kohta. Ehkki peame koolis teraapiat ja tuge väga sobivaks ja mõistlikuks, on meile selge, et selleks, et selline individuaalne tugi oleks kindel, tuleks suunata suurem arv tugitunde.
Klassivälise ravi ja üksikisiku toetamise kulud õppimine probleemid kannavad tavaliselt vanemad, mõnel juhul saab noorte hoolekandeametisse pöörduda teraapia kulude katmise poole. Puhtalt juriidilisest seisukohast on see nn integratsiooniabi, mida reguleeritakse vastavalt SBG VIII §-le 35a. Otsus tehakse individuaalselt (üksikjuhtumi otsus) pärast integratsiooniabi kande saamist.
Klassiväline teraapia ja tugi võivad olla eriti soovitatavad, kui lapsel tekivad psühholoogilised ja emotsionaalsed probleemid ebaõnnestumiste kogemuste tõttu koolis (enesehinnangu puudumine, enesekindlus, kooli pettumus, hirm kooli ees). Tavaliselt kinnitab need probleemid raviv lastearst. Noorte hoolekandebüroo üksikjuhtumi otsus tähendab tavaliselt ka vestlust klassi klassijuhatajaga, milles arutatakse ja analüüsitakse kooli tuge.
Kui ilmneb, et koolitugi üksi ei ole raskuse tõttu piisav düsleksia, saab välja kirjutada koolivälise ravi. Kui see nii on, katab Noorte hoolekandeamet teraapiakulud vanemate sissetulekust sõltumata. TÄHELEPANU: Reeglina peab teraapia toimuma aga noorte hoolekandebüroo tunnustatud terapeudi juures!
Pealegi tundub mõistlik, et klassiväline teraapia ja kooliteraapia on omavahel kooskõlas. Meie arvates peaks kooli ja terapeudi vaheline kontakt olema võimalik korrapäraste ajavahemike tagant! Meie arvates peitub klassivälise ravi ja toetuse probleem järgmistes punktides:
- Kuidas leida hästi struktureeritud reklaamikampaania?
- Kuidas saab tagada, et teraapia ja tugi põhinevad kooli õppe sisul?
- Kas see toetab ka koolides kasutatavaid õpetamis- ja õppimisvorme?
- Kas õppekavaväline tugi pakub kooliga konsulteerimist ja kontakti, et töötada lapse tervikuna võimalikult terviklikult ja kooskõlas kooli õppe sisuga?
- Kuidas tagab kooliväline tugi pidevalt uue orientatsiooni minu lapse individuaalsetele probleemidele (hindamine)?
- Kas klassiväline tugi toetab ka õppimisstrateegiate õppimist (KUIDAS? Õpin õigesti?) Või on see suunatud ainuüksi ja ainulaadselt probleemkohtade täiendavale praktikale (juhendamise mõttes)?
- Kas klassiväline teraapia tegeleb ka minu lapse psüühikaga või on mul vaja täiendavaid ravimeetmeid, et aidata oma last võimalikult jätkusuutlikult (tegevusteraapia; psühhoterapeutilised meetmed; enesekindluse suurendamine)
