Diagnoos
Selle sümptomi põhjus tuleb enne ravi alustamist selgitada valu igeme piirkonnas. Selle käigus tuleb läbi viia ulatuslik sõelumine. Igemete või parodontiidiga patsientide skriinimine valu sisaldab nii hamba praeguse seisundi kui ka hamba üksikute komponentide hindamist parodondi aparaadid.
Selleks, et oleks võimalik programmi kohta sisukat avaldust teha seisund Euroopa igemed, mõõdab raviv hambaarst igemete võimalike taskute sügavust. Seda mõõtmist saab teha kahel erineval viisil. Lihtsam, kuid palju vähem täpne mõõtmismeetod on nn parodondi skriiningindeks (lühike: PSI).
Selle meetodi abil mõõdetakse igas kvadrandis tüüpilisi taskusügavusi. Palju terviklikum, kuid täpsem mõõtmismeetod on taskusügavuste kogumine iga hamba ümber kuues punktis. Mõlemas meetodis sisestab hambaarst kitsa mõõtkavas sondi hambaaine ja igeme vahele.
Patsiendi jaoks peaks taskusügavuste kogumine olema üldiselt täiesti valutu. Lisaks funktsioon igemed ja periodontiumi ei mõjuta see kuidagi negatiivselt. Patsientidel, kellel on väljendunud valu aasta igemed ja tõendatult suurenenud taskusügavuse korral saab idu täpseks määramiseks läbi viia spetsiaalse mikroobitesti. Lisaks tuleks nende patsientide jaoks kiiremas korras teha üldine vaade lõualuule (ortopanthomogramm; lühendatult: OPG). OPG on hambaarst abivahend seisund luustruktuuridest.
Profülaktika
Igemevalu profülaktika (ennetamine) hõlmab paranemist suuhügieen ja osalemine hammaste ennetusprogrammis. Üldiselt tuleks hambaid pesta kolm korda päevas, pärast iga sööki. Kuid mitte ainult kvantiteet, vaid ka kvaliteet suuhügieen mängib otsustavat rolli igemevalu ennetamisel.
Enamik unustatud patsiente jätavad sageli tähelepanuta hambavahed. Nende hambavahede efektiivse puhastamise saavutamiseks on hambavaheharjad (hambavaheharjad) ja / või hambaniit tuleks kasutada vähemalt üks kord päevas. Lisaks tuleks korrapäraste ajavahemike järel teha professionaalne hammaste puhastamine.
