Diagnoos
Amööbilise düsenteeria diagnoosimisel on valitud meetod väljaheidete uurimine. Amööbide nõuetekohase avastamise tagamiseks tuleb seda teha vähemalt kolm korda kolmel järjestikusel päeval. Mikroobi abil saab väljaheites tuvastada nii amööbitsüsti kui ka trofosoiti.
Selle uurimismeetodi puhul tuleb aga arvestada, et trophozoited on väga lühiajalised. Sel põhjusel saab neid tuvastada ainult umbes 10-15 minuti jooksul. Lisaks a veri test peaks toimuma amööbnakkuse kahtluse korral.
Kuid see uurimismeetod on tegeliku nakkuse tuvastamiseks pigem ebasobiv. Ainult amööbiga nakatumise tagajärjed dehüdratsioon raske kõhulahtisuse või muutuste tõttu maks amööbiliste maksatsüstide väärtusi saab sel viisil näidata. Erinevad pildistamisvõtted (ultraheli, kompuutertomograafia, magnetresonantstomograafia) saab kasutada ka võimaliku visualiseerimiseks maks mädanik.
Ravi
Amööbiinfektsiooni ravi sõltub nii haiguse vormist kui ka raskusastmest. Nn kontaktamööbitsiidid (näiteks diloksaniidfuroaat) jäävad ainult soolestikku. Neid kasutatakse peamiselt asümptomaatiliste amööbikandjate raviks.
Lisaks saab neid ravimeid kasutada soole amööbilise düsenteeria järeltöötluses. Kudede amööbitsiidid (nt dehüdroemetiin) aga tungivad vereringesse ja seetõttu saab neid kasutada soolestiku välise amööbilise düsenteeria raviks. Nende ravimite potentsiaalselt tõsiste kõrvaltoimete tõttu kasutatakse neid nüüd ainult raske haiguse korral.
Alternatiivina võib manustada kontakt- ja kudede amoebitsiide. Need amööbilise düsenteeria raviks kasutatavad ravimid jäävad soolestikku ja võivad sattuda ka vereringesse. Sel põhjusel saab nii amööbilise düsenteeria soole- kui ka soolevälist vormi ravida. Lisaks peab amööbilise düsenteeria all kannatav patsient tagama piisava vedeliku tarbimise. Muidu dehüdratsioon võib kiiresti tekkida tugeva vesise kõhulahtisuse tõttu.
Ennetamine (ennetamine)
Troopilistes või subtroopilistes piirkondades viibides on soovitatav rakendada teatavaid ohutusmeetmeid. Nii saab amööbi nakatumise ohtu võimalikult palju vähendada. Enne tarbimist tuleks joogivett alati keeta või steriliseerida.
Mõjutatud piirkondades tuleks täielikult vältida salatite tarbimist. Pealegi ei tohiks puuvilju kunagi süüa koorimata. Sel põhjusel tuleks süüa ainult kooritavaid puuvilju. Üldiselt tuleb märkida, et muutus dieet tuleks alati teha aeglaselt ja hoolikalt.
Amööbi nakkus silmas
Amööbipõletik võib mõjutada mitte ainult seedetrakti, vaid ka silma. Sarvkesta põletikku põhjustavad tavaliselt bakteriaalsed patogeenid. Viiruslike patogeenide või seente nakatumine on vähem levinud, kuid võib siiski esineda.
Viimaste järelduste kohaselt võivad amööbid põhjustada ka silma põletikulisi protsesse, täpsemalt sarvkesta piirkonnas. Eriti amööbide (nn acanthamoebae) põhjustatud silmapõletik võib olla väga ohtlik. Selle põhjuseks on asjaolu, et põhjuslikud amööbid tungivad sarvkestasse ja võivad sel viisil põhjustada ka põletikku kogu silmas.
Selle tagajärjel võivad mõjutatud inimesed isegi pimedaks jääda. Amööbiinfektsiooni sümptomid silmas on üsna alguses, eriti alguses. Mõjutatud isikud märgivad tavaliselt kõigepealt väljendunud punetust ja suurenenud pisaravoolu.
Lisaks võib nägemine kohe alguses tõsiselt halveneda. Mõjutatud patsiendid teatavad tavaliselt, et nende nägemine pole enam terav, vaid üha hägusem. Ainult haiguse käigus muutub see raskeks valu tavaliselt esinevad.
Siinkohal võib eeldada, et põhjuslikud parasiidid on juba silma närvirakke kahjustanud. Just see hilineb algus valu sümptomid, mis võimaldavad eristada bakteriaalset sarvkesta põletikku ja amööbi nakatumist. Kui põletikulised protsessid on põhjustatud bakteriaalsetest patogeenidest, siis valu toimub tavaliselt palju varem. Kuna amööbidest tingitud silmapõletik on tõsine haigus, tuleb esimese kahtluse korral alustada põhjalikku diagnostikat. Ainult põhjustavate parasiitide kiire tuvastamise ja sobiva ravi kiire alustamise abil saab visuaalse jõudluse püsivat halvenemist vältida.
