Amööbid

Sünonüümid

amoibos (gr. muutuv), vahetajad

Määratlus

Mõiste “amööbid” viitab loomsetele üherakulistele organismidele (nn algloomadele), millel pole kindlat kehakuju. Amööbid saavad pseudopoodide tekke kaudu pidevalt oma kehaehitust muuta ja sel viisil liikuda.

Sissejuhatus

Algloomade rühma kuuluvate üherakuliste organismidena loetakse amööbid nn ürgloomade hulka. Nende suurus on umbes 0.1 kuni 0.8 mm. Enamasti esinevad amööbid paljaste üherakuliste organismidena.

Siiski on ka perekondi, millel on omamoodi kest (nn tekamoebad). Amööbid jagunevad veel erinevateks perekondadeks erinevate kategooriate kaupa. Kui enamik neist amööbiperekondadest on inimesele täiesti kahjutud, võivad perekonna histolytica amööbid põhjustada raskeid haigusi.

Eriti amoeba perekond põhjustab seedetrakti haigusi, millega võib kaasneda tugev kõhulahtisus. Lisaks võivad amööbid moodustada asümptomaatilisi tsüsti või nn amööbilisi maks mädanik inimese kehas. Amööbides tuleb põhimõtteliselt eristada kahte eluvormi.

Niinimetatud trofosoitid settivad peamiselt inimese seedetraktis. Teine eluvorm, amööb, on nakkav tsüst, mille nakatunud inimene võib väljaheitega eritada ja seega teistele elusolenditele levitada. Inimestele ohtlik histolytica on troopikas ja subtroopikas laialt levinud.

Nendes piirkondades võib eeldada, et umbes 70 protsenti elanikkonnast on patogeeni kandja. Kesk-Euroopas on amööbidest põhjustatud haigused üsna haruldased. Kui aga pärast troopikas või subtroopikas viibimist tekib vastav sümptomatoloogia, tuleks raviarsti välismaal viibimisest teavitada.

Patogeensus - amööbide tervisekahjustus

Enamik amööbiperekondi on inimesele täiesti kahjutud. Vaid üksikuid amööbe kirjeldatakse inimese fakultatiivsete patogeensetena (mis võivad inimesele kahjustada). Inimorganismi jaoks kõige ohtlikumate amööbide hulka kuuluvad need üherakulised organismid, mis on liigitatud perekonda Entamoeba histolytica kuuluvaks.

Need on nn amööbilise düsenteeria käivitajad - tõsine haigus, mis põhjustab kannatanud inimestel tugevat vesist kõhulahtisust. Lisaks tuleb märkida, et paljudel amööbiperekondadel on patogeenne toime mikroobe nagu legionella. Nakatunud, tegelikult kahjutute amööbide imendumine inimkehasse võib seega põhjustada Legionella-spetsiifilisi haigusi. Lisaks võivad amööbiperekonnad Naegleria, Balamuthia ja Sappina põhjustada tõsiseid haigusi meningoentsefaliit (aju põletik ja meninges, ajukelmepõletik).

Amööb düsenteerüür

Amööbi düsenteeria on tõsine kõhulahtisus haigus, mis esineb peamiselt troopilistes ja subtroopilistes piirkondades. Selle haiguse käivitaja on eranditult amööbiperekond Entamoeba histolytica. Puhtalt statistiliselt võib eeldada, et kriitilistes piirkondades on umbes iga kümnes nakatunud amööbide düsenteeriat põhjustavate amööbidega.

Selle kõhulahtisuse haigusega võib seostada hinnanguliselt 100,000 200 surmajuhtumit aastas. Tänu nendes piirkondades kasvavale turistide arvule on patogeen nüüd kogu maailmas. Saksamaal on viimastel aastatel registreeritud kuni XNUMX amööbilise düsenteeria juhtumit.

Amööbilise düsenteeria korral tuleb eristada erinevaid vorme, mis erinevad sümptomite ja omaduste poolest. Sümptomaatse sooleinfektsiooni (nn soolevalendiku infektsioon) korral asetsevad põhjuslikud amööbid ainult sooletoru sisemuses. See nakkusvorm tavaliselt ei põhjusta sümptomeid.

Seevastu invasiivse soole amööbilise düsenteeria korral imbuvad soolekoesse ka amööbid. Mõjutatud inimestel tekivad selle infektsiooni käigus väljendunud sümptomid. Niinimetatud seedetrakti amööbiline düsenteeria on haiguse kõige tõsisem vorm. Amööbe võib leida ka väljaspool mõjutatud inimeste kudesid. Sel viisil, lisaks tüüpilisele kõhulahtisusele, maks or aju võivad tekkida ka abstsessid.