Mis on lülisamba kaelaosa?
Emakakaela selgroog (inimese) koosneb seitsmest kaelalülist (kaelalüli, C1-C7), mis paiknevad pea ja rindkere lülisamba vahel. Sarnaselt lülisamba nimmeosaga on sellel füsioloogiline ettepoole kumerus (lordoos).
Ülemine ja alumine emakakaela liiges
Esimest kaelalüli nimetatakse atlasiks, teist teljelüliks. Koos koljupõhjaga moodustavad need kaks ülemist ja alumist emakakaela liigest.
Ülemine ülemine kaelaliiges on ühendus kuklaluu ja esimese kaelalüli (articulatioatlantooccipitalis) vahel, täpsemalt atlase ülemise liigesepinnaga. Seda ühendust ümbritseb lõtv liigesekapsel ja see on kinnitatud sidemetega kuklaluu ava ja atlase eesmise ja tagumise kaare vahel. Tagumine side pärsib pea noogutavat liikumist. Selle lülisamba kaelaosa liigese liikumisulatus (liikumine ette ja taha) on umbes 20 kraadi, võimalik on ka pea kerge kaldenurk.
Alumises pealiigeses pöörleb esimene kaelalüli (atlas) koos peaga ümber teljelüli hamba (dens). See liigend koosneb kolmest eraldi liigendist:
- esimene teljelüli hamba, esimese kaelalüli eesmise kaare ja sideme vahel atlases
Koos õhukese liigesekapsliga võimaldavad need kolm lülisamba kaelaosa liigest liigutada pead 30 kraadi võrra paremale ja vasakule.
Emakakaela selgroolülide struktuur
Kõik selgroolülid on põhiliselt üles ehitatud ühtse põhimustri järgi. Kõigi selgroolülide põhikuju on rõngas või õõnessilinder, mille esiosa – välja arvatud esimene ja teine kaelalüli – on tugev silindrikujuline alusplaadi ja pealisplaadiga luu. See nn lülikeha (corpus vertebrae) on lülisamba kaelaosa selgroolülides väiksem kui ülejäänud lülisambas, kuna kaelalüli peab toetama ainult pead.
Esimene kaelalüli (atlas), mis kannab pead, on erilise kujuga – sellel ei ole ülalkirjeldatud lülikeha, vaid sellel on rõngakujuline lühike eesmine ja pikk tagumine kaar. Paksud külgmised osad muutuvad tugevalt väljaulatuvateks põikprotsessideks, mis suurendavad kinnitunud pead pööravate lihaste efektiivsust.
Lülisamba foramen – selgroolülide luurõngas olev auk, mis moodustab kõigis selgroolülides koos selgrookanali (canalis vertebralis), milles seljaaju (medullaspinalis) ja seda ümbritsevad seljaaju ajukelmed kulgevad ajust alla ristluu piirkonda – on lülisamba kaelaosas laiem ja ümarate nurkadega kolmnurga kujuline.
Selgroolülidest tahapoole ulatuvad ogajätked on lülisamba kaelaosas lühikesed ja, välja arvatud seitsmes kaelalüli, on kaheharulised. Seitsmenda kaelalüli ogajätke on teistest pikem (vertebraprominous) ja kergelt väljaulatuv.
Seljaaju närvid lülisamba kaelaosa piirkonnas
Emakakaela lülisamba piirkonna põikisuunalised protsessid jagunevad nende otstes kaheks kübaraks, mille ülaosas on soon, milles mõlemal küljel jookseb kaheksa seljaaju närvi (nervi spinales). Neli ülemist närvi (C1-C4 – emakakaela põimik) varustavad kaela ja selle lihaskonda ning diafragmat.
Veel neli kaelanärvi väljuvad kaelalülidest C5-C7 (kaelalülisid on seitse, aga kaelanärve kaheksa!). Koos esimese rindkere selgroolüli (Th1) närvidega varustavad nad õlavarrepõimikut, mis innerveerib rinna- ja käelihaseid ning selle piirkonna nahka.
Kaelalülide vahel – nagu ka ülejäänud lülisambal – on lülidevahelised kettad. Lülisamba kaelaosa toetavad sidemed ning kaela- ja seljalihased.
Mis on emakakaela lülisamba funktsioon?
Emakakaela selgroog toetab kolju ja võimaldab sellel liikuda. Kaks pealiigest koljupõhja ja kahe kaelalüli – atlase ja telje – vahel tagavad umbes 70 protsenti pea liikuvusest kehatüve suhtes.
Keha paindub ettepoole, eriti lülisamba kaelaosa (ja nimmepiirkonna) põiktelje kaudu. Eriti suur on võimalus tahapoole venitada ja painutada alumiste kaelalülide vahel.
Lülisamba kaelaosas on külgsuunas painutamine võimalik ligikaudu samal määral kui lülisamba nimmepiirkonnas.
Pöörlemine ümber vertikaaltelje on suurimal määral võimalik emakakaela piirkonnas, kuna pea koos peamiste meeleelundite, silma ja kõrvaga, nõuab võimalikult palju liikuvust. Pöörlemise võimalus ümber vertikaaltelje väheneb järk-järgult peast allapoole.
Teljelüli ülemine liigespind võimaldab esimesel kaelalülil (atlasel) ja seega ka peal tänu oma välja- ja allapoole kaldele tugevasti pöörlema.
Kus asub emakakaela selgroog?
Milliseid probleeme võib põhjustada lülisamba kaelaosa?
Kui seljaaju on vigastatud neljanda lülikeha tasemel (või kõrgemal), ei ole iseseisev hingamine enam võimalik. Seda seetõttu, et vigastada saavad muu hulgas diafragmat varustavad seljanärvid.
Lisaks on (emakakaela) lülisambas arvukalt muutusi, mis võivad olla kaasasündinud või omandatud ning sageli kahjustavad selle funktsiooni ja stabiilsust.
Näiteks saab muuta üksikute lülikehade, selgroovõlvide või selgroolülide protsesside kuju. Ka selgroolülide arv võib olla erinev. Mõnikord liidetakse näiteks esimene kaelalüli kuklaluuga (atlase assimilatsioon).
Mõnikord on kaelalülide (või muude selgroolülide) liikuvus blokeeritud, näiteks lihasspasmide tõttu.
Emakakaela lülisamba ketas on eriti levinud vanematel inimestel, kellel on kaelalülide kulumisnähud. Vanuse kasvades muutuvad ja lõdvenevad selgroolülid ning lülidevahelised kettad kuluvad üha enam. See võib lõpuks viia plaadi libisemiseni. Eriti sageli on kahjustatud kaelalülide piirkond viiendast kuuendani (C5/6) ja kuuendast seitsmendani (C6/7).
Emakakaela lülisamba valu nimetatakse üldiselt lülisamba kaelaosa sündroomiks. See võib olla näiteks lihaseline või põhjustatud närviärritusest, kettaheidetest või degeneratiivsetest muutustest.
