kõrvaltoimed
Nii kahevalentne kui ka neljavalentne Emakakaelavähi vaktsiini peetakse hästi talutavaks, seetõttu on tõsiseid kõrvaltoimeid harva. Sagedasemad soovimatud kõrvaltoimed hõlmavad allergilisi reaktsioone süstekohal (punetus, turse, sügelus) ja palavik. Patsiente, kellel on teadaolev allergia vaktsiini koostisosade suhtes, ei tohiks manustada.
Muude kõrvaltoimete hulka võivad kuuluda iiveldus ja oksendamine, pearinglus ja minestamine, peavalu, lihaste ja liigesevalu. Kogu maailmas on kogu maailmas teatatud ainult viiest juhtumist, kus kesknärvi põletikulised protsessid närvisüsteem on tekkinud emakakaela vaktsineerimise käigus. Otsest seost ei olnud aga praegu võimalik tõestada, samuti ei olnud seda võimalik tõestada ainult vaktsineeritud tüdrukute kahe surma korral.
Vaktsineerimine vastu Emakakaelavähi. Pärast lootustandvaid tulemusi loomkatsetes on teadlased nüüd kliinilistes uuringutes suutnud tõestada, et vastloodud vaktsiin on väga efektiivne ja väheste kõrvaltoimetega. Vaktsiin koosneb valgud mis vastavad inimese papilloomiviiruse (HPV) ümbrisest. Vaktsineerimine stimuleerib immuunsüsteemi tootma enesekaitset valgud (nn antikehade) vastu vähk-tekitav viirused, võrreldav koolitusega. Vaktsineerimise mõju võimendab täiendav abiaine, mis aktiveerib immuunsüsteemi. 4.5–25-aastastele naistele on tõestatud tõhus kaitse üle 55 aasta.
Arutlus vaktsineerimise üle
Uuringud näitavad, et vaktsiin on peaaegu 100% efektiivne vaktsiini prekursorite suhtes Emakakaelavähi vaktsineeritud enne esimest seksuaalkontakti. Sellegipoolest on vaktsineerimine Saksamaal vaieldav. Selle põhjuseks on järgmised vaidlusküsimused.
Kui naine on nakatunud HPV viirusega, ei tähenda see, et ta emakakaela haigestuks vähk. Võimalus saada vähk HPV viirusnakkuse kaudu on alla 0.1%. Tavaliselt keha immuunsüsteemi võitleb viirusega ja nakkus paraneb keskmiselt 12-15 kuu jooksul.
Isegi kui immuunsüsteem ei võitle sellega edukalt, tekib nn düsplaasia ehk rakkude muutus juba ammu enne vähi arengut. Neid düsplaasiaid saab jagada erinevateks etappideks. Sageli kulub kuni 10 aastat, enne kui esimene staadium vähiks areneb.
Saksamaal soovitatakse naistel umbes kord aastas günekoloogi juures käia, et teha määrdumistesti, et täpselt teada saada, mis need rakumuutused on. Kui naine on nakatunud HPV-ga ja rakud muutuvad aeglaselt, avastatakse see tavaliselt ammu enne vähi arengut. Seksuaalselt aktiivsete naiste nakatumise määr on Saksamaal üle 50%, seetõttu soovitatakse a emakakaelavähi vaktsineerimine.
Sageli eeldatakse, et vaktsineeritud patsiendid ei pea enam vähi sõeluuringutele minema, kuna nad on vaktsineeritud. See on aga laialt levinud arusaamatus. Vähk võib esineda ka ilma HPV-ta ja seda võivad põhjustada ka muud HPV-tüved, mida ei saa vaktsineerida.
Seetõttu on soovitatav, et iga naine külastaks regulaarselt oma arsti ja laseks end kontrollida. Vaktsineerimine toimib, nagu iga vaktsineerimine, ainult ennetavalt ja mitte siis, kui emakakaelavähk on juba olemas. See tähendab, et HPV vaktsineerimine ei ole enam efektiivne, kui patsiendil on juba emakakaelavähk või ta on nakatunud HPV viirusega.
Vaatamata vähktõve vähesele tõenäosusele võib olla soovitatav vaktsineerida. Nagu eespool mainitud, on infektsioonist raku muutumiseni vähini pikk tee, kuid sellest hoolimata on üle 50% kõigist teise ja kolmanda astme HPV rakumuutustest viirused on tuvastatud. Lisaks HPV viirused võib põhjustada ka muid vähkkasvajaid, näiteks Seetõttu viiakse praegu läbi palju uuringuid, et näha, kas noored mehed saaksid kasu HPV vaktsineerimisest.
- Suuõõne vähk
- Anusandi vähk
- Peenise vähk
