Folliikuleid stimuleeriv hormoon (follitropiin): funktsioon ja haigused

Folliikuleid stimuleeriv hormoon (follitropiin või v lühidalt) on üks soost hormoonid. Naisel vastutab see munaraku küpsemise või folliikulite kasvu eest; mehel vastutab see tootmise eest sperma. v toodetakse hüpofüüsi mõlemas soos.

Mis on folliikuleid stimuleeriv hormoon?

Skeemiline diagramm, mis näitab endokriinsüsteemi (hormooni) süsteemi anatoomiat ja struktuuri. Klõpsake suurendamiseks. Folliikuleid stimuleerivat hormooni toodetakse hüpofüüsi. Selle nime põhjal võib eeldada, et see esineb ainult naisel; see pole siiski nii. v on vajalik folliikulite kasvuks, folliikulite küpsemiseks ja kaudselt munarakkude küpsemiseks. Mehed vajavad FSH-d sperma moodustumine (spermatogenees), ehkki suhteliselt väikeses koguses. FSH on seega otseselt oluline mõlema soo viljakuse jaoks. FSH puudus võib viima et viljatus või võimetus rasestuda.

Tootmine, tootmine ja moodustamine

Naiste menstruaaltsüklit kontrollib peene koosmõju hormoonid. FSH-l on selles protsessis keskne roll. Uue tsükli alguses toodab keskaju peamiselt gonadotropiini vabastavat hormooni (lühidalt GnRH). GnRH stimuleerib hüpofüüsi luteotropiini (lühidalt LH) ja FSH tootmiseks. FSH põhjustab mitmete folliikulite küpsemist munasarjad naise kohta. Selle aktiivsus stimuleerib östrogeeni moodustumist folliikulites ja samal ajal aktiveerib folliikulis olevate rakkude - granuloosrakkude - aktiivsust, mis omakorda varustavad folliikulit toitainetega. Seega valmivad munarakud, mida teatud tingimustel saab hiljem viljastada ja kasvama sisse embrüo. FSH tootmine lakkab umbes naistsükli kümnendal päeval, nimelt siis, kui juhtfolliikul on munajuhasse küpse folliikuli vabastanud (ovulatsioon). Mehe hüpofüüs sekreteerib pidevalt FSH-d, ehkki väikestes kogustes. Meessoost kehas stimuleerib FSH küpsemist sperma (spermatogenees).

Funktsioon, tegevus ja omadused

FSH on hüpofüüsis toodetud endogeenne hormoon. See on otsesemalt seotud inimese rasestumisvõimega, kuna see vastutab nii küpsemise eest munad isastel viljastumiseks ja spermatogeneesiks. FSH tootmist kontrollib hormoon GnRH, mis tekib keskajus. Meestel püsib FSH tootmine kogu tema elu jooksul umbes konstantsena, st suguküpse isase hüpofüüsi vabaneb pidevalt teatud kogus FSH-d. Naise keha seevastu lakkab 50-aastaselt (menopausi). Selles etapis keskaju ei tooda GnRH-d ja seetõttu lakkab suures osas ka FSH tootmine. Folliikulite küpsemine ja ovulatsioon pole siis enam võimalikud; naine ei saa siis loomulikult enam last saada. Mõnikord ei tooda isegi suhteliselt noored naised FSH-d või toodavad valet kogust. Siis ei saa areneda juhtiv folliikul ega ovulatsioon aset leidma. Naine märkab seda tavaliselt seetõttu, et tema menstruatsioon algab ebaregulaarselt või üldse mitte, kuigi seda pole rasedus. FSH puudumine on sageli vastutav polütsüstiliste munasarjade sündroom (PCO). Siin moodustab naine lugematu hulga folliikuleid, kuid madala FSH tõttu ei teki juhtfolliikulit kontsentratsioon. Ovulatsioon ja rasedus pole siis võimalikud. Viljakusravi osana saab FSH puudulikkust reguleerida ravimite võtmisega (nt monopreparaat Fertavid, Puregon; kombineeritud preparaat Pergoveris).

Haigused, vaevused ja häired

FSH puudulikkuse all kannatava naise kõige ilmsem kliiniline pilt on tema steriilsus ja kõige sagedasem kaebus on ebaregulaarne menstruaaltsükkel. Kui esineb FSH alatoodang, siis folliikulid küpsevad kehas. Kuid need ei ole täielikult moodustunud ja ükski folliikul ei suuda juhtivat funktsiooni üle võtta (polütsüstiliste munasarjade sündroom). Tulemuseks on häiritud menstruaaltsükkel, kuna ei ovulatsiooni ega emaka limaskesta moodustumist ega järgnevat verejooksu ei saa toimuda. Naine märkab ebaregulaarset verejooksu kuni täieliku puudumiseni mitme kuu jooksul ilma rasedus. Kuna ovulatsioon toimub kas ebaregulaarselt või ei toimu üldse, on rasestumise tõenäosus väike või puudub üldse. PCO- või FSH-puudulikkusega naistel võib sellest hoolimata olla viljakusravi osana laps. FSH puudulikkust saab kompenseerida ravimitega (nt Puregon), nii et naine kas ovuleerub või laseb piisavalt viljastuda munad küpsema, et hiljem saaks teha IVF-i. Kui naisel on ebaregulaarne tsükkel ja ta soovib lapsi saada, on alati ette nähtud visiit arsti juurde.