Hinnang kujundab taju nii teadvustamata kui ka teadliku protsessina. See taju loomulik osa on asjakohane näiteks filtreerimisfunktsioonina ja seega on taju protsessi selektiivsuse põhjus. Vale hinnang on olemas näiteks düsmorfofoobiaga inimestel.
Mis on kohtuotsus?
Hinnang kujundab taju nii teadvustamata kui ka teadliku protsessina. Inimeste tajustruktuurid võimaldavad inimestel kujundada pilti olukordadest ja oma keskkonnast. Evolutsioonibioloogia seisukohalt on taju sünonüümiks ellujäämise võimalus. Tema meeled määravad, kas inimene tunneb ohud ja võimalused õigeaegselt ära ning saab selle põhjal edasi reageerida. Tajumisprotsess on just sel põhjusel tihedalt põimunud kohtuotsuse protsessiga. Tajuda hinnanguid andmata on võimatu. Taju ei ole mitte ainult esimene olukord olukorra ja keskkonna kohta arvamuse kujundamisel, vaid see toimub ise filtreerimisprotsesside ja seega teadvustamata hinnangute põhjal. Seda nähtust tuntakse selektiivse tajuna. Kõigist meid mõjutavatest stiimulitest valime välja selle, mida tajutakse ja mis inimese teadvusesse jõuab. Pidevalt toimivate stiimulite tohutu arvu tõttu on sellised filtriprotsessid vajalikud, et mitte üleujutada aju stiimulitega. Filtriprotsessina on stiimulite hindamine asjakohasuse hindamine, mille teeb peamiselt eelnev kogemus. Samal ajal mängivad teadvuseni jõudvate arusaamade edasisel töötlemisel ka kognitiivsed hinnanguprogrammid. Need hinnanguprogrammid vastavad peamiselt kiiritamisele, haloefektile ja omistavad domineerimist ning aitavad teadvustada arvamusi tajutava kohta.
Funktsioon ja ülesanne
Filtreerimisprotsessid ja teadvustamata hinnangud tajusüsteemis võimaldavad inimestel tajuda ainult seda, mida peetakse praeguses olukorras asjakohaseks. Mustrid mängivad selles protsessis suurenenud rolli, eriti need, mille keerukus asetseb täiusliku sümmeetria ja absoluutse struktuuri puudumise vahel. Sel põhjusel tühistavad inimesed näiteks kella tiksumise seni, kuni see üksluisusest läbi ei murra. Samamoodi kustutatakse segane vihmamüra akna taga seni, kuni selles ei tuvastata mustristruktuuri. Evolutsioonibioloogia seisukohalt on teadvustamata mustrite otsimine aidanud inimestel ellu jääda. See, et ta oskab mustreid ära tunda, on osaliselt vastutav tema ellujäämise eest. Kuid mitte ainult mustrite otsimine ei kujunda inimese taju filtrina. Inimeste isiklikud kogemused, ootused, huvid ja hoiakud mängivad samuti rolli saabuvate sensoorsete muljete hindamisel ja valimisel. Esimese hindamisfiltrina võib nimetada näiteks sotsialiseerumist. Lisaks haridusele kujundavad kogemused oma pere, kooli ja sõprade ringi või töörühmaga inimese enda maailmavaateid ja väärtushinnanguid. Nagu mõtteviis, nii kujundavad tajumise viisi juba need kogemused. Lisaks väärtustele ja arvamustele kujundab sotsiaalne keskkond näiteks huvisid ja eelarvamusi, mis kõik jõustuvad tajutud meeleliste muljete hinnangufiltritena. Näiteks suunatakse tähelepanu huvide alusel. Sel põhjusel kipuvad inimesed nägema, mis neil endil on või vähemalt sellega, millega nad on juba tegelenud. Tajutava kohtuasja hinnangul on tuttavad või oodatud asjad selles kontekstis eriti asjakohased. Teine kohtuotsuse filter on tunded. Emotsionaalselt positiivne seos inimesega laseb isikul tuvastada positiivset kõigis sama toimingutes. Sama on ka vastupidi. Lisaks kujundab äärmine hirm või kõrge närvilisus taju tavaliselt meelte kõrgenemisega. Evolutsioonilis-bioloogilisest vaatepunktist on see nähtus taas seotud suurenenud nõudlusega tähelepanu ja valmisoleku järele reageerida ohtlikes olukordades. Inimese keskkond mõjutab ka taju stiimulite teadvustamatut hindamist, eriti sotsiaalset rolli või olukorra võimustruktuure. Nende filtrite kaudu võtavad meeleelundid ainult osa kõigist võimalikest stiimulitest. Sensoorselt mälu, testitakse arusaamade kasulikkust ja kui kasulikkus on tuvastatud, kandub see edasiseks töötlemiseks lühiajalisse mällu. Edasine töötlemine vastab teabe killustamisele väikesteks üksusteks. Neid üksusi töödeldakse eraldi ja näiteks võimendatakse, leevendatakse või hinnatakse enne nende uuesti kokkupanekut. Selle protsessi üheks tunnetuslikuks programmiks on näiteks atribuutide domineerimine, mis muudab arvamuse kujundamisel otsustavaks teguriks ühe omaduse. Kiirituse alusel tehtud hinnangute põhjal järeldavad inimesed ühe tunnuse omadustest teiste tunnuste hulka ja haloefekti tõttu määravad olemasolevad kohtuotsused uute arusaamade ja nende individuaalsete omaduste hinnangu.
Haigused ja vaevused
Tajude otsustamist saab häirida mitmel viisil. Kuna seda kujundavad kogemused ja sotsialiseerumine, võivad näiteks traumaatilised sündmused seda teha viima sensoorsete stiimulite grotesksete hinnanguteni. Psühholoogia tegeleb selliste tajumishäiretega. Düsmorfofoobiat võib mainida tajutava hinnangu rikkumise näitena. See keha düsmorfne häire põhjustab häiritud enesetaju. Enda välimust hinnatakse väärarenenuks. Mõjutatud elavad hirmul oma näiva inetuse ees ja reageerivad oma keskkonnale vastavalt absurdselt. Paljud haigestunutest suhtuvad oma haigesse juba enne haigust negatiivselt. Sellisel juhul näeb mõjutatud inimene peeglist seda, mida ta endalt lõpuks ootab, nimelt inetust. Patsientidel tekib viha omaenda keha vastu ja nad kogevad end peeglist korduvalt kohutava “minana”. Realistlik hinnang oma isikule ja sellega seotud arusaamadele on nende jaoks võimatu. Nende keskkond tajub mõjutatud inimesi sageli atraktiivsetena, kuid mõjutatud isikute endi jaoks on nende enda kehapilt seotud vastikusega. Seega on minapildi ja välise pildi vahel suur lahknevus. Avalikkuses tunnevad mõjutatud inimesed end pidevalt jälgituna ja põlatud, mis põhjustab hirmu teiste inimestega suhtlemise ees. Haigus algab sageli puberteedieas, kui noorukid on oma välimuse suhtes sageli väga ebakindlad. Mõnel juhul mängivad keskkonna põhjustatud psühholoogilised vigastused haiguse arengus üha suuremat rolli ja kinnistuvad nii, et sisenevad hinnangutegurina tajufiltrisse. Sarnane näide enese taju moonutamisest, mis toimub häiritud taju hinnangu tõttu anoreksia.
