Isokorteks on ajukoores suurim ala. Sellisena on see osa inimesest aju ja on klassifitseeritud tsentraalse osa hulka närvisüsteem.
Mis on isokorteks?
Isokorteks on tuntud ka kui neokorteksi. See hõivab peaaegu kogu ajukoore osa. Isokorteksi võib selle kolme funktsiooni põhjal jagada kolmeks alaks. Sensoorsete aferentide töötlemine toimub selle esmastes väljades. Neid peetakse ka motoorikute tekkekohaks. Sekundaarsed väljad asuvad primaarväljadest ülesvoolu ja tõlgendavad sensoorseid impulsse. Assotsiatsiooniväljadel ei ole tavaliselt otseseid ülesandeid, kuid need on pühendatud kõigi väljade kaugtöötlusele. Isokorteks jaguneb histoloogiliselt kuueks kihiks. Neokortikaalsed funktsioonid on jagatud erinevateks piirkondadeks. Neid nimetatakse lobedeks. Nende hulka kuulub otsmikusagar, mis sisaldab püramiidtrakti või motoorse kõne keskust. Parietaalne sagar töötleb stiimuleid ja võimaldab neil teadvustada. Kuklasagar töötleb visuaalseid stiimuleid ja temporaalsagar sisaldab kuulmisrada. Isokorteks koosneb püramiidsetest ja mittepüramiidsetest rakkudest. Püramiidrakud on neuronid, mis kannavad teavet sensoorselt organilt töötlemiskohta aju. Ligikaudu 85% inimese neuronitest aju on püramiidrakud. Mittepüramiidsetel rakkudel on teabe edastamisel pärssiv toime. Need jagunevad järgmisteks rakkudeks.
Anatoomia ja struktuur
Isokorteksil on kokku kuus kihti. See hõivab peaaegu kogu poolkera pinda. Selle paksus on umbes 3-4 mm ja see sisaldab üle 10 miljoni neuroni. Lisaks sisaldab see umbes 10 korda rohkem gliiarakke. Isokorteks on umbes 2,000 cm90 ja hõivab umbes XNUMX% ajukoorest. Selles on püramiidrakud ja mittepüramiidrakud. Püramiidrakud on projektsioonneuronid ja toimivad läbi saatja glutamaat. Mittepüramiidsed rakud on interneuroonid ja toimivad saatja GABA kaudu. Kuuel kihil on erinevad omadused. Nende hulka kuuluvad kasvavas järjekorras molekulaarne kiht ehk lamina molecularis, välimine granuleeritud kiht või externa lamina granularis ja välimine püramiidkiht ehk lamina pyramidales externa. Neljas kiht on sisemine teraline kiht ehk lamina granularis interna. Eelviimatut kihti nimetatakse sisemiseks püramiidkihiks ehk lamina pyramidales interna. Kuuendat ja viimast kihti nimetatakse mitmekujuliseks kihiks ehk lamina multiformiks. Neid eristatakse neis sisalduvate rakkude, ülesannete ja raku järgi Tihedus.
Funktsioon ja ülesanded
Enamik inimorganismi ülesandeid ja funktsioone on koordineeritud isokorteksis. Siin töödeldakse meeleorganitelt, näiteks silmadelt ja kõrvadelt saadud teavet. Motoorne aktiivsus käivitatakse ja käivitatakse isokorteksis. Funktsionaalselt saab isokorteksi jagada põhi-, sekundaarseks ja assotsiatsiooniväljaks. Esmased väljad on sensoorsed keskused. Need saavad oma sensoorsed aferendid otse nägemiskühm ja selle abil saab saadud stiimuliteavet teadvusse transportida ilma täiendava tõlgendamiseta. Seega on võimalik visuaalsed ja teatud kombatavad stiimulid kohe klassifitseerida. Nende hulka kuuluvad näiteks nägemis- ja kuulmisrajad või nende tajumine valu ja temperatuur. Osa elutähtsat teavet klassifitseeritakse isokorteksis. Precentral gyrus kuulub primaarsesse motoorse välja. See reguleerib liikumise algatamist. Esmane väli on laskumisteede liikumisteede lähtekoht. Sekundaarsed väljad hõlmavad aju piirkondi, mis tõlgendavad vastuvõetud stiimuleid kaardistamise mõttes. Saadud stiimulid tunnustatakse, tõlgendatakse vastavalt ja valmistatakse ette tegevuse tagajärjed. Seosteväljad on ühendatud esmase ja teisese väljaga. Neile määratakse nn piiravad funktsioonid. See hõlmab näiteks motoorse kõne keskust. Lisaks stiimuli tõlgendamisele ja motoorsele täitmisele on kaasvastutavad ka mõned isokorteksi piirkonnad õppimine. Koos hipokampus, see on seotud mälu moodustumine. Inimese aju on plastiline. Kogu elu jooksul toimuvad muutused, mida moduleeritakse isokorteksis.
Haigused
Isokorteksi kolmandal kihil on oluline funktsioon Alzheimeri tõve sümptomid. Selles ajus esinev aju neuronite degeneratsioon mõjutab lamina pyramidales externa väga varajases staadiumis. Pealegi on välise püramiidkihi rakkude kadu eriti mõjutatud. Sel põhjusel on ajukoore teiste piirkondade ühendused kahjustatud või ebaõnnestuvad väga varajases staadiumis. Seda peetakse eriti raskeks. Isokorteksi viies kiht osaleb selle haiguse hilisemas staadiumis. Sisemine püramiidkiht on eriti levinud motoorses ajukoores. See on vähem või hiljem kahjustatud. Selle tulemusena jäävad laskuvad teed häireteta ja täidavad oma ülesandeid varases staadiumis Alzheimeri haigus. Seetõttu on igapäevaelus Alzheimeri patsiendid kogevad esmakordselt mälu kaotus ja vähem liikumishäireid. Hilisemas etapis võib siiski oodata halvatus ja kõnnaku ebakindlust. Wernicke ja Broca piirkonnad asuvad isokorteksis. Mõlemad on keelekeskused. Kui Wernicke keskus ebaõnnestub, on võimetus kõnet mõista. Patsient ei suuda enam õigesti mõista, mida räägitakse või loetakse. Niipea, kui keelt enam ei mõisteta, kaotab patsient ka keele kasutamise võime. Helisid ja sõnu saab korrata, kuid sisukaid sõnamoodustisi või lauseid ei saa enam toota. Broca kõnekeskuse rike toob kaasa kõnetootmise ebaõnnestumise. Samal ajal säilib kõne mõistmine.
