Esinemisvõime on inimese potentsiaal sihipärase vaimse ja füüsilise tegevuse sooritamiseks. See esituspotentsiaal sõltub psühholoogilistest, füüsilistest ja emotsionaalsetest muutujatest.
Mis on jõudlusvõime?
Esinemisvõime on inimese potentsiaal sihipärase vaimse ja füüsilise tegevuse sooritamiseks. Oluline tegur on inimese motivatsioon, mis sunnib teda teatud tegevusi sooritama või tegemata jätma. Kui motivatsioon puudub, jõuab inimene kiiresti oma võimete piiridesse. Igal inimesel on füüsiline, kognitiivne ja emotsionaalne võimekus. Need on jõudlusvõime ning kognitiivne ja emotsionaalne intelligentsus. Need kolm olulist jõudluspiirkonda on tavaliselt tihedalt seotud, kuid need võivad töötada ka eraldi. Inimene, keda peetakse kõrgeks kognitiivseks võimekuseks (intelligentsuseks), on kaastunde suhtes sageli emotsionaalselt kaastundlik, see tähendab, et ka tema emotsionaalne intelligentsus on hästi arenenud. Need kolm jõudlusalust võivad toimida ka eraldi. Puuduliku füüsilise võimekusega eakam inimene võib olla endiselt vaimne erksus ja emotsionaalselt kaastundlik.
Funktsioon ja ülesanne
Inimese jõudlus ja intelligentsus on abstraktsed suurused, mis määratakse mõõtmismenetluste abil. Näiteks füüsilise soorituse valdkonnas tugevus mõõtmine sportlastel või ergomeetria südamehaiguste kardiovaskulaarse jõudluse parameetrite määrajana. Kognitiivset jõudlust saab määrata erinevate intelligentsustestide abil, mis on suunatud erinevatele sihtrühmadele. See on psühholoogiline diagnoos inimese intelligentsuse mõõtmiseks. Erinevalt näiteks inimese pikkusest ei saa intelligentsust lõplikult kindlaks määrata. Seda saab suurendada ka treeningu abil. Kognitiivsel sooritusel on alati ka pistmist päritud annete ja kalduvustega ning sotsiaalse keskkonnaga. Väidetavalt mitteintelligentsel, halva hindega õpilasel halvasti haritud leibkonnast oleks võib-olla hoopis teistsugused eeldused, kui vanemad või teised hooldajad teda nõuetekohaselt julgustaksid ja motiveeriksid. Emotsionaalse intelligentsuse saab kindlaks määrata testiprotseduuride abil, näiteks “Emotsionaalse kompetentsuse inventuur” (ECI) või “Mayer-Salovey-Caruso emotsionaalse intelligentsuse test” (MSCEIT). Need määravad, mil määral inimene suudab oma sotsiaalses keskkonnas hakkama saada, kui hästi suudab ta olukordi hinnata ja nende põhjal otsuseid langetada. Soorituse emotsionaalne sammas võimaldab inimestel luua sotsiaalseid kontakte, nagu suhted ja sõprussuhted. See mõjutab ka edukust eraelus ja tööl, sest parimate hinnete ja kraadidega intelligentseks tippsaavutajaks olemisest ei piisa, kui puudub oskus ennast motiveerida ja empaatia kaasinimeste suhtes. Bioloogiliselt on inimese jõudlusel piirid. Edusammude ja lihtsama eluviisi tõttu on oodatav eluiga aga oluliselt suurenenud. Kui üle 60-aastaseid inimesi peeti „vanadeks raud”Vaid paar aastakümmet tagasi ja tundsid end nii, et“ uued vanad ”on täna paremad kui kunagi varem. Sotsiaalsed muutused, paranenud arstiabi ja tehnoloogiline areng on nihutanud üldist oodatavat eluiga ja koos sellega ka vanemas eas tulemuslikkust. Töötingimuste positiivsed muutused võimaldavad inimestel kauem vormis püsida. Eelduseks on muidugi see, et nad püsiksid terved. Kõrgemas eas inimesed juhataja uurimisinstituudid, jõuda ülikoolikraadideni, avaldada kunsti- ja teadusvaldkonnas märki, juhtida korporatsioone ja anda oma väärtuslikke teadmisi edasi järgmisele põlvkonnale. 60-aastane inimene on täna sama heas vormis kui 50-aastane 1970ndatel. Mida noored füüsilise abil saavutavad sobivus, vanemad inimesed sageli moodustavad jaoks läbi rutiini ja elukogemuse. Nii võib 60-aastane inimene sõltuvalt tegevusest saavutada 40-aastaga võrreldavaid tulemusi.
Haigused ja vaevused
Hoolimata paranenud tingimustest töö, meditsiini ja tehnoloogia valdkonnas on inimestel bioloogilised piirid. Pärast teatud vanust väheneb jõudlus, tavaliselt füüsilise soorituse kõver sobivus hakkab langema. Vanemad inimesed pole enam nii nõtked kui nooremad, tüüpilised vanusega seotud kaebused nagu osteoartriit, tagasi valu ja võivad tekkida kiiremad kurnatusseisundid. Kognitiivses piirkonnas väheneb reageerimisvõime, kiirus ja arusaamine. Sellised haigused nagu vähk, dementsus, Alzheimeri ja süda 50ndates ja vanemates statistiliselt sagedamini esinevad probleemid on hind, mida ühiskond peab maksma pikaajalise tulemuslikkuse ja pika elu eest. Vananevas ühiskonnas tuleb arstiabi ja õendusabi oluliselt laiendada, et tagada eakate hooldus. Meditsiiniline areng võimaldab aga ka eakatel ja haigetel inimestel elada vaid väikeste piirangutega. Südamestimulaatorid, puusaliigese asendused ja head edusammud vähk, diabeet, süda haigus ja muud vaevused võimaldavad sageli haiguse mõõdukat progresseerumist.
